• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangasektori ülemvõim börsil kestab

    Möödunud, käesoleva aasta viimane täispikk töönädal pakkus investoritele võrdselt nii positiivseid kui negatiivseid elamusi. Nädala alguse kiire tõus asendus nädala teisel poolel kasumivõtmisest juhitud langusega. Nädala kokkuvõttes jäi ÄP indeks siiski selgelt plusspoolele, kerkides 30,28 punkti ehk ligi 4% võrra 792,93 punkti tasemele.
    Kuigi pangaaktsiate esimese kiire tõusu järel võis eeldada, et investorite huvi hakkab rohkem langema ka mitte-pangasektori aktsiatele, eelmisel nädalal seda veel ei juhtunud ja pangasektor võimutses endiselt täies hiilguses.
    Kuue pangasektori aktsia eelmise nädala kogukäive oli 353,97 mln kr, moodustades sellega ligi 87% börsisüsteemi nädalakäibest. Pangaaktsiate keskmist liikumist kirjeldav ÄP pangasektori indeks tegi nädalaga 6,44protsendise tõusu ja lõpetas reedel 955,4 punkti tasemel. Kolmapäeval tõusis pangasektori indeks korraks ka üle 1000 punkti taseme, kuid ei suutnud seda hoida. Viimati oli ÄP pangasektori indeks üle 1000 punkti tasemel 6. novembril, päeval, mil Tallinna börs tegi ligi 15protsendise vabalanguse.
    Selle, üldiselt positiivse pildi taustal suutsid tegelikult lisaks kolmele pangaaktsiale (Hoiu-, Hansa- ja Forekspank) nädalaga plusspoolele jääda vaid Norma ja Merko Ehituse aktsia. Kolme pangaaktsia tõus oli lihtsalt sedavõrd jõuline, et suutis positiivsel poolel hoida ka turu keskmised näitajad.
    Ettevaatlikult käitus turg Tallinna Panga ja Ühispanga aktsiaga, mis ei näidanud mingit soovi liikuda teiste pangaaktsiatega ühes rütmis ja tegid nädalaga vastavalt 5,78 ja 2,8protsendise languse.
    Tallinna Panga puhul võib hinna languse ilmselt siduda käesoleva aasta kasumiprognoosi alandamisega. Samas tehti nõukogu otsus uue prognoosi kohta teatavaks alles reede õhtul pärast börsipäeva lõppu. Ja kuigi turg oskas ilmselt prognoosi ümbervaatamisega arvestada, ei osatud kohe kindlasti oodata prognoositava kasumi sedavõrd suurt kukkumist -- panga kasumiplaani vähendati 44% ja grupil 22,7%. Omaette üllatuseks oli grupi kasumiprognoosi vähendamine, sest veel kaks nädalat tagasi teatas pank novembrikuu majandustulemuste kommentaaris, et tänu tütarettevõtete ootamatule edukusele grupi kasumiprognoosi ei muudeta. Analüütikud olid Tallinna Panga sellise teguviisi peale üpris pahased ja väitsid kommentaarides, et panga aktsia on praegusel, vaid mõni kroon aktsia bilansilisest väärtusest kõrgemal hinnatasemel ülehinnatud.
    Sügiseses börsikriisis tugevasti kannatada saanud pankade eeskujul on ka mitte-pangasektori ettevõtted asunud käesoleva aasta prognoose paar nädalat enne aasta lõppemist ümber vaatama. Üleüldse veidi naljakas ja arusaamatu tegevus (selle asemel, et lihtsalt teatada prognoosi mitte täitumisest ja pöörata pilk tulevasse aastasse, hakatakse vaeva nägema viimase kahe nädala majandustegevuse prognoosimisega) on veelgi arusaamatum tööstusettevõtete puhul, kelle majandustegevus peaks olema ikkagi veidi rahulikuma ja tasakaalustatuma iseloomuga ning ei tohiks pakkuda paar nädalat enne aasta lõppemist mingeid üllatusi.
    Praeguseks hetkeks on 22st börsi- ja viiest vabaturuettevõttest teatanud kasumiprognoosi ümbervaatamisest vastavalt 10 ja 1 ettevõte. Üheksa ettevõtet on andnud mõista, et neil ei tohiks prognoosi täitumisega erilisi probleeme tulla ja seitsme ettevõtte kohta täpsem informatsioon puudub.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Tallinna börs asus väikese käibega tõusma
Keskmisest väiksema käibega börsipäeval võttis Nasdaq Tallinn suuna ülespoole, kerkides 0,46%.
Keskmisest väiksema käibega börsipäeval võttis Nasdaq Tallinn suuna ülespoole, kerkides 0,46%.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.