Kaks nahka

Eesti riigis on viimasel ajal populaarsust kogunud topeltmaksustamise idee. Alles kutsus maad tagasi taotlevate elanike pahameele esile riigikogu kava maksustada elanikkonda üheaegselt nii maa- kui maakasutusmaksuga. Õnneks suudeti õigel ajal seaduseparandus vastu võtta.

Nüüd selgub, et topeltmaksustamist on paar aastat praktiseerinud samas valdkonnas tegutsevad maamõõdufirmad. Nad küsivad esmalt tasu maid tagasi saavate inimeste käest, seejärel veelgi suurema summa riigilt. Riigikontrolli poolt süüdistatav maamõõdufirma leiab, et riik maksab neile liiga vähe raha. Seetõttu tulebki eraomanikku koorida.

Seadus kaitseb mõlemat poolt. Omanik on huvitatud maa kiirema tagasisaamise eesmärgil 10 000 kroonini ulatuvaid summasid maamõõtjatele maksma, samas kohustab seadus riiki osale õigusjärgsetest omanikest maad tasuta tagastama.

Maaomanik ja riigiametnik kokku ei saa. Seetõttu ei tea kumbki, kui palju on teine maamõõdufirmale maksnud. Kas ka riigiametnik ja maamõõdufirma omavahel ei suhtle, selles pole riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs enam kindel. Nii tema kui aktiivsemad õigusjärgsed omanikud teavad, et paljud maamõõdufirmade töötajad on paar aastat tagasi munitsipaal- või riiklike struktuuride palgal olnud.

Tahaksin uskuda, et maavalitsuse töötajad ei tea topeltmaksmisest midagi. Samas usun, et kuna mängus pole nende isiklik raha, pole neil sooja ega külma, kuhu riigi vahendid lähevad.

Loll saab kirikuski peksa, ütleb rahvasuu. Samas tean, et praegused maakasutajad näevad oma painavamates unenägudes, et nad ei saa mitte kunagi ametkondade labürinti eksinud paberite tõttu neile õigusega kuuluvaid maid tagasi. Ametnikel on viimane aeg ärgata, et näha, milline röövimine nende ümber toimub.