Maamõõtjad müüvad ühte asja kaks korda

Maatagastamistöödeks eraldatud raha kasutamist Harjumaal uurinud riigikontrolli kontrollakti järgi on topelt teenimise võimalust kasutanud AS E.O.MAP kahel, Harju maamõõdubüroo ja AS Geoestonia kumbki ühel korral.

Riigikontroll tegi Harju maavalitsusele ettepaneku taotleda maamõõdufirmadelt põhjendamatult makstud raha tagastamist ning lülitada maamõõtjatega sõlmitavatesse lepingutesse säte, milles maamõõtja deklareerib, millal ta töö tegi ja kas ta on õigustatud subjektilt tasu võtnud.

ASi E.O.MAP nõukogu esimees Jüri Pärnik teatas, et keskkonnaministri määrusega kinnitatud riiklikud maamõõduhinnad on liiga madalad ja seega ei ole raha võtmises nii õigustatud subjektilt kui riigilt midagi imelikku. Tema sõnul ei saa kõnelda topelttasust, sest eraisikuga lepingut sõlmides arvestab maamõõdufirma juba sellega, et riik maksab sama asja eest hiljem juurde.

Pärnik tõi näiteks 18,9 hektari suuruse maatüki, mille mõõtmise eest maksis õigustatud subjekt E.O.MAPile 5000 ja riik 7508 krooni. Kummagi summa eest eraldi ei oleks Pärniku väitel tööd üldse ette võetudki.

«See kodanik käib meie peale igal pool kaebamas, sest talle meeldib ebameeldivaid emotsioone tekitada,» ütles Pärnik. «Ta ei saa aga aru, et tema talu mõõtmine oli tema enda initsiatiiv ja ta peaks olema õnnega koos, et me selle ära tegime.»

Pärnik avaldas arvamust, et umbes 300 maamõõdulitsentsi saanud firmast ja eraisikust on valmis riigihindade eest töötama maksimaalselt 50, kelle ainsaks töövahendiks on mõõdulint ja töö tulemus pole rahuldav. Pärniku sõnul pole välistatud, et kui riigihinnale lisa võtta ei saaks, ähvardab maareform hoopis seiskuda.

Riigi maa-ameti peadirektor Kalev Kangur kinnitas, et jutud madalatest hindadest on alusetud, kui maamõõdufirma kasuminorm jääb mõistlikkuse piiresse. «Kui mõni firma väidab, et ei soovi riigihinna eest tööd teha, siis ärgu tehku. Ega maa sellepärast mõõtmata jää,» lausus Kangur.

Kanguri sõnul võib maareformi venimise üks põhjus olla pigem maamõõdufirmade teadmine, et iga nende tehtud töö jätab tulevikus leiba vähemaks.

Samas tõdes Kangur, et maamõõtmise eest maksmine on iga kodaniku vaba valik. «Need, kes peavad riigi raha eest maa tagasi saama, need ka saavad,» ütles Kangur. «Kui keegi tahab ise juurde maksta, siis seda keelata muidugi ei saa.»

Kalev Kangur väljendas veendumust, et paljud probleemid peaksid kaduma, kui jõustub valitsuses heaks kiidetud kord, mis kohustab maavalitsusi korraldama maamõõtja leidmiseks vähempakkumisi.

Harju maa-ameti asejuhataja Aarne Poom nentis, et eraisikute ja erafirmade vahelisi lepinguid ei saa maavalitsus kontrollida ega tagasi pöörata.

«Loomulikult on selline kahekordne rahavõtmine kahtlane,» ütles Poom. «Aga kuidas me saame kontrollida, kas maamõõtmise eest on juba makstud, kui kodanikku me enamasti ei näegi.»

Riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs ütles, et mitteametlike vestluste põhjal teavad maavalitsuse ametnikud piisavalt hästi, kuidas maamõõdufirmad asju ajavad. Lüüsi sõnul ei ole vähempakkumiste korraldamist ka seni keegi keelanud, kuid millegipärast pole seda vähemalt Harjumaal tehtud.

«Kui ma olen ühe töö juba kinni maksnud, miks peab siis maavalitsus sellele veel peale maksma,» sõnas Lüüs. «Eriti küüniline on, et maamõõtjad sõlmivad kodanikuga lepingu täie panga peale, lubades kokkulepitud tasu eest teha kõik tööd algusest lõpuni, veidi hiljem aga müüvad sama töö uuesti riigile maha.»

Harju maavanema Mait Korneti allkirjaga vastusest riigikontrollile ilmneb, et maavalitsus püüab riigikontrolli nõudmistega arvestada ja oma võimaluste piires maamõõdufirmadelt raha tagasi nõuda.

Keelata õigustatud subjektilt raha võtnud maamõõdufirmale selle töö eest riigi raha maksmine.

Õigustatud subjektil, kel on õigus maa tagastamisele riigi kulul, kuid kes on tasunud maamõõdufirmale katastrimõõdistamise eest, on õigus riigilt raha tagasi küsida.

Koondada kõik valla- ja linnavalitsustes koostatud maade tagastamise toimikud maavalitsusse.

Taotleda topeltmakstud maamõõdufirmadelt sisuliselt põhjendamatult maksutud raha tagastamist.

Võtta seisukoht maa- ja vallavalitsuste töötajate vastutusele võtmise suhtes.