Euroopa tööpuudus ei taltu

Kaks aastat tagasi, kui Saksamaa tööpuudus ulatus nelja miljonini, lubas kantsler Helmut Kohl vähemalt pooltele töötutest sajandivahetuseks töökoha tagada. Läinud nädalal avaldatud tööturustatistika näitas aga uut rekordkasvu, sundides kantslerit oma eesmärgist loobuma.

Langemise asemel on tööpuudus 1996. aastast 500 000 võrra kasvanud, ulatudes detsembris 4,5 miljonini. Eriti kõrge on tööpuudus endisel Ida-Saksamaal, kus tööta on ligi 20 protsenti töövõimelisest elanikkonnast.

Saksa föderaalse tööturuameti juhi Bernhard Jagoda sõnul ei ole riigi majanduskasvu kiirenemine ning strukturaalsed reformid tööturul tänaseks veel kajastunud.

Ka Prantsusmaa ei ole suutnud juurde luua uusi töökohti. Suur tööpuudus on püsinud aastaid hoolimata valitsuste tööturuprogrammidest, mis on riigieelarvest regulaarselt neelanud ligi 10 protsenti.

Prantsusmaa valitsuse andmeil ulatub töötute arv riigis praegu 3,3 miljonini, mis vastab 12,4 protsendile töövõimelisest elanikkonnast. Samas ei sisalda need arvud ümberõppel viibijaid, tööotsingutest loobunuid ning osaajaga töötavaid elanikke, kes püüavad leida täiskohaga tööd. Kui valitsuse andmetele juurde arvata ka varjatud tööpuudus, on tegelik näitaja kaks korda suurem, moodustades ligi veerandi potentsiaalsest tööjõust.

Selline on olukord 58miljonilise elanikkonnaga riigis, kus täiskohaga töötajate arv ei ületa 25 miljonit. Neist vähemalt viis miljonit, sealhulgas õpetajad, on riigi palgal.

Seitsmest miljonist töötust on ligi kolmandik tööta juba enam kui aasta. 25 protsenti töötuist on noored vanuses 16--25 aastat.

Prantsusmaal püüavad töötud oma probleemidele tähelepanu tõmmata protestiaktsioonide abil, mis algasid kuu aega tagasi tööturuametite hõivamisega, ning kus valitsuselt nõutakse konkreetseid samme töötute olukorra parandamiseks.

Tegemist on seni kriitikast pääsenud Lionel Jospini sotsialistliku valitsuse esimese tõsisema kriisiga. Jospini kevadise valimiskampaania põhilubadus oli tööpuuduse vähendamine.

Läinud nädalal teatas Jospin, et moodustab töötute abistamiseks ühe miljardi frangi suuruse erifondi ning paneb suuri lootusi töönädala lühendamisele 38 tunnilt 35 tunnile. Täiendavaid rahaeraldusi piirab aga valmistumine Euroopa rahaliiduks, mis seab ranged piirangud eelarvelistele kulutustele.

Majandusspetsialistid ei ennusta kavandatavatest abinõudest erilist efekti. Hõiveprobleemide peapõhjuseks on tööturu jäikus ning lahenduseks saab olla vaid kuluka sotsiaalsüsteemi reform ning tööturu liberaliseerimine. REUTER-FT-ÄP