19 miljonit eluasemeabiks

Nimetatud summa eest võimaldatakse elamispind neile peredele, kes ei suuda endale ise elamispinda osta, kuid jõuavad tasuda üüri. Sotsiaalkorterid ehitatakse Pihlaka, Energia ja Alasi tänavale ning Sõpruse puiesteel asuvatesse majadesse. Energia tänava hoonesse planeeritakse korterid kolmekümnele, Sõpruse puiestee majja kolmekümne kahele ja Alasi tänava kolme majja seitsmekümne kahele perele, Pihlaka tänaval asuvas neljakorruselises majas on planeeritud sotsiaalkorteriteks ümber ehitada üle 3300 ruutmeetri elamispinda.

Alasi tänaval on osa kortereid praegu asustatud ja need peab linnavaraamet selle aasta jooksul tühjaks viima. Koplis Alasi 8 elava Niina Tkat?ova sõnul elab tema majas juba mitukümmend aastat, kuid erastada ta oma tuba ei saa. «Kui tulin siia, värvisin koridori seinad ja põranda. Oma tuba olen samuti remontinud,» ütles Tkat?ova. Tkat?ova lisas, et 22m² toa üür on kakssada krooni kuus, millele lisandub elekter.

Majaelanik Andrei Vjalkovi sõnul põles kakskümmend aastat tagasi maja teine korrus, veetorud on majas lõhki, tualette kasutada pole võimalik. Vjalkov lisas, et keegi ei ole nende probleemide vastu seni huvi tundnud.

Majaelanike hinnangul on hea, kui keegi majad korda teeb. Samas on elanikud teadmatuses, mis siis neist saab, kuhu nad ümber paigutatakse. «See maja on hullus olukorras, enam hullema pinna peale mina ei lähe,» ütles Tkat?ova.

Linnavaraameti juhataja asetäitja Priit Pärtelpoja sõnul ei ole ükski nendest hoonetest veel linnavaraameti valitsemisalas ja bilansis. «Alles eile oli ehitustegevuseks ette nähtud raha kasutamise kohta nõupidamine. See küsimus on linnavaraametile täiesti uus,» ütles Pärtelpoeg.

Pärtelpoeg lisas, et tuleb kokku kutsuda linnaosade esindajad, kelle bilansis need majad praegu on. Siis saab välja selgitada, mis on majades tehtud.

Riigikogu liikme ja Tartu üürnike ühenduse esimehe Tõnu Kauba sõnul elab Tallinna linnas tagastatavates majades üürnikke eri andmeil 40 000--60 000.