Ilves muudab poliitikamaastiku selgemaks

Toomas Hendrik Ilvese otsusel astuda Talurahva erakonda on kindlasti omad poliitilised tagajärjed. Arvan, et Ilvese enda poliitilised eesmärgid olid seda otsust tehes väga kaugeleulatuvad. Tegemist ei ole lihtsalt niisama Talurahva erakonna toetamisega. Pigem on küsimus selles, et turumajanduslikke vaateid esindavad, linnaelanikele tuginevad parteid on üpriski tugevad.

Nüüd on neil parteidel vaja endale leida koalitsioonipartner, kellel on arvestatav toetus maainimeste hulgas, sest on selge, et järgmistel riigikogu valimistel ei saa ükski erakond nii suurt toetust, et tal oleks võimalik üksinda moodustada valitsus.

Maaparteid ei ole Eestis veel maailmavaateliselt tugevalt välja arenenud. Maarahva ühendus esindab selliseid suurgrupeeringuid, nagu osaühingud. Sellist poliitilist jõudu, kes tõsiselt kaitseks parlamendis üksiku talupidaja huve, tegelikult praegu ei ole.

Tugevat parempoolset maaerakonda Eestis praegu ei ole. Talurahva erakond oli liiga nõrk. Sinna ei kuulunud seni ühtegi väljapaistvat poliitikut, kes suudaks oma ideid väljendada ja neid ka realiseerida. Nüüd muutub Talurahva erakond mõne teise erakonna jaoks ahvatlevaks koalitsioonipartneriks.

Praegu on Ilves küll erakonna lihtliige, aga loomulikult saab temast erakonna liider. Kui teeksime järgmisel kuul näiteks küsitluse, kus iga erakonna puhul oleks toodud ära ainult erakonna esimees, siis ei oleks küsitluste tulemustes mitte midagi uut. Kui aga Talurahva erakonna esimehe nimeks oleks Ilves, siis selle erakonna reiting tõuseks märgatavalt.

Kui tulevikku silmas pidada, siis võivad mingitel tingimustel leivad ühte kappi panna Isamaaliit ja Reformierakond. Samas võib aga tekkida ka selline jõud, mis koosneb Talurahva erakonnast, parempoolsetest ja Isamaaliidust. Viimase koosluse puhul oleks tegemist rahvuslike huvide esindamisega. Just sellele on viidanud ka Ilves, rõhutades, et peale majanduslike väärtuste on olemas ka teised väärtused. Sarnast seisukohta toetab väga tugevalt ka Isamaaliit.

Viimaste arvamusküsitluste järgi on neli erakonda praegu toetajate poolest ühel ja samal positsioonile. Maarahva erakonna, Reformierakonna, Keskerakonna ja Mõõdukate toetusprotsent jääb vahemikku 10--12%.

Ilvese otsus mõjutab väga tugevalt Maarahva erakonda. Olen veendunud, et Maarahva erakonna reiting selle sammu tagajärjel langeb ja Talurahva erakonna reiting jälle oluliselt tõuseb.

Mõõdukaid, kes on rõhutanud, et nad lähevad järgmistele valimistele iseseisvalt, Ilvese otsus nii palju ei mõjuta. Tõenäoliselt saab just Mõõdukatest järgmises riigikogus kaalukeel eri liitude moodustamisel.

Tänu Ilvese otsusele muutub olukord Eesti poliitikamaastikul nüüd märgatavalt pingelisemaks. Otsustavaks ei saa ainult see, kui kõrge on ühe või teise erakonna reiting, vaid see, millised erakonnad kellega koostöös kokku lepivad.

Muidugi oleks Ilves võinud alustada ka tühjalt kohalt. Uue erakonna loomise eeldusena oleks pidanud aga leidma väga selge ni?i. Näiteks omal ajal hõivas Reformierakond sellise ni?i, mille Isamaa oli täiesti vabaks jätnud. Praegu ma sellist täitmata kohta ei näe.

Ma ei usu ka, et selle sammuga Ilvese praegune toetajaskond väheneb. Arvamusküsitlused näitavad, et Ilvese poolt välja käidud väärtused oleks justkui otse avaliku arvamuse uuringust maha kirjutatud.

Need on väärtused, mida suurem osa elanikest toetab, olenemata sellest, kas inimene elab linnas või maal. Sellepärast leiab Ilves kindlasti ka rahva seas toetust.

Kindlasti korrastub aga Eesti üldine poliitiline maastik. Järgmistel valimistel koonduvad need erakonnad, kelle maailmanägemus on märksa sarnasem kui praegu olemasolevatel kooslustel.