13 jaanuar 1998

Tarkvaratootjad -- ärge kiirustage!

Kui mõni tarkvaratootja teatab uhkelt, et esimese softifirmana maailmas võtsid nad juba aastal 1989 kasutusele 12kuulise tarkvaraarendustsükli konkurentide 18- ja 24kuulise asemel, siis vaesele kasutajale tähendab see seda, et igal aastal tabab teda suurepärane võimalus osta uus versioon ning seejärel aastaringselt Interneti pealt veaparandusi otsida.

Võimalus osta pole aga pooltki nii kulukas kui võimalus ämbrisse astuda. Keegi peab nimelt suutma valmistehtud graafikatöö, programmi või muu arvutitöö tulemuse kasutatavaks muuta, vältides kõiki mõeldavaid ja mõeldamatuid ämbreid ja reeglina võtab see keegi selle eest ka raha. Kui mõnda ämbrit vältida ei õnnestu, siis paistab see kindlasti pärast silma ja jälle peab keegi selle kinni maksma. Reeglina kipub tellija arvama, et need õgvendamata jäänud ämbrid pole mitte tema kui programmikasutaja süü ja need peaks kinni maksma see kodanik, kes oleks pidanud neid vältima.

Ma pean siinkohal tunnistama, et minu põline vaen on suunatud Coreli toodete vastu ja seotud nimelt sellega, et ma olen aastaid olnud trükikojas see kodanik, kelle Coreli-kasutajad määravad süüdiolevaks kõigis tarkvaravigades. Aga ma pole kaugeltki ainus ja ma usun, et aasta jooksul koguneb tarkvaratootjate tõttu praaki läinud trükitöid ja filme, asjatult kulutatud tööaega jms vähemalt mõne miljoni eest.

Nagu paistab, pole 12kuuline arendustsükkel sellise keerukuseastmega toodete jaoks piisav, sest valdav osa väljaminekuid tekitavatest probleemidest järgmise aasta jooksul tasapisi likvideeritakse. Tegemist on seega programmeerijate näpukatega, mida turule tormamise käigus ei jõuta ära parandada. Tegelikult kehtib sama ka üldlevinud programmide, näiteks Office'i puhul, ainult nende kasutusvaldkond pole vahest nii kriitiline -- vähemalt niikaua, kuni Excel ikka õigesti liidab ja lahutab.

Vigade hulk on aga võrdelises seoses pakutavate lisaefektide ja erivõimaluste arvuga. Kõik need nõuavad ju programmeerijate aega, mis võiks kuluda hoopis senise koodi lihvimise peale. Näiteks CorelDraw 8 üks uusim omadus on võimalus lisada suvalisele objektile fotorealistlik vari -- tundes veidi printerikeelt ja Coreli programmeerimistava, tõusevad mul seljakarvad püsti ainuüksi mõtlemisest selle peale, kuidas nad on pidanud selle realiseerima. Ees seisavad karmid aastad, kui tarkvaratootjad mõtlevad aina lühemate tsüklitega oma tarkvarauuendustega turule tulla.

Hetkel kuum