Liitumised innustavad Eesti aktsiaturgu

Möödunud nädalaga sündmusterohkuselt võrdset nädalat annab Tallinna börsi ajaloost otsida. Esmaspäevane masendus ja selge langustrend asendus kesknädalase Hansa- ja Hoiupanga ühinemise pommuudise mõjul järsu tõusuga, mis omakorda kuivas valitsevas skeptitsismis ja täpsemate analüüside ootuses mõneprotsendiseks languseks. Seega pakkus eelmine börsinädal meeleolusid ja liikumisi seinast seina.

Esmaspäeva hommikuks oli maaklerite ja teiste asjatundjate arvamuseavaldused viinud investorid veendumusele, et hinnad Tallinna börsil ei pruugi enam kiiret tõusu jätkata ja lähiajal on oodata arvestatavat korrektsiooni allapoole. Enamuse ühine veendumus, mida lisaks muule toetas järjekordne suur kukkumine Kagu-Aasia börsidel, sai väljenduse aktsiahindade kiires languses, ÄP indeks tegi päevaga rohkem kui 10protsendise kukkumise. Languse, mida veel mõni aeg tagasi oleks kindlasti rutatud nimetama krahhiks ja mustaks «esmaspäevaks». Seekordne langus sai aga kommentaarides hinnangu kui Tallinna börsi järjekordne tugevalt ülereageeritud emotsionaalne puhang.

Üks emotsioonidest juhitud börsipäev sai vaevalt vaibuda, kui Hansa- ja Hoiupanga ühinemisteade pani kogu Eesti finantsmaailma taas keema. Esimene emotsionaalne hinnang teatele oli ülimalt soosiv ja maaklerid tõstsid kohe kolmapäeva hommikul kahe panga aktsiate noteeringud eelmise õhtu tasemest ca 20% kõrgemale.

Hommikul läksid üleüldise eufooriaga kaasa ka investorid, kuid üsna pea tekkis turul tõsine surve üleöö tekkinud kasumi realiseerimisele ja päeva lõpuks jäid mõlemad aktsiad hommikuse tasemega võrreldes miinusesse, Hansapank küllalt väikesse, kuid Hoiupanga aktsia ligi 8%ga. Investorite entusiasmi pidurdas tõenäoliselt ka ootamatu ühinemise kohati küllalt segaseks ja küsitavaks jäävad motiivid.

Investorite selline reaktsioon on igati õigustatud, sest kahe suurpanga ühinemine ei tähenda mitte ainult kiiret arengut, vaid ka arvestatavasse suurusjärku küündivaid kulutusi ja teatavat äririski, et kas kõik läheb nii, nagu algselt plaanitakse. Äraootava suhtumise kasuks räägib esialgu ka see, et ühinejatel endilgi ei paista esialgu veel päris selge olevat, mis siis tegelikult toimuma hakkab. Arvestades aga mõlema panga juhtide kogemuste ja senise edukusega, võib pikemas perspektiivis (näiteks 5 aastat) ettevõtmise liigitada kindlasti perspektiivikate hulka.

Ülejäänud börs jäi möödunud nädalal veelgi rohkem pangasektori varju. Hansa- ja Hoiupanga osa börsikäibest moodustas ligi 75%, koos nelja teise pangaaktsiaga ulatus pangasektori osakaal börsisüsteemi kogukäibes aga koguni 93 protsendini.

Samas tuli päris intrigeeriv ühinemisuudis eelmisel nädalal ka tööstussektorist. Teisipäevane Eesti Päevaleht kirjutas, et rõivatootjad Baltika ja Klementi plaanivad ühinemist. Kummagi ettevõtte juhid teatasid, et on teadlikud ettevõtete omanike selleteemalistest jutuajamistest, kuid juhatused pole teemat arutanud. Kuigi Baltika ja Klementi võimalik ühinemine on alles väga varases arengustaadiumis, on selline nähtus Eesti keskmise suurusega tööstusettevõtete puhul igati tervitatav.

Klementi ja Baltika aktsia uudisest erilist hoogu ja toetust ei saanud ja jäid nädalaga vastavalt 15,75 ja 5,43%ga miinusesse. Langussuunas liikus kogu tööstussektor, tehes nädalaga 4,84protsendise languse 60,55 punktile. Kolmapäevane 60,03 punkti on tööstusindeksi ajaloo madalaim tase.