Teadlasehingega tööstusjuht

23. jaanuar 1998, 00:00

Jüri Soone

  • sündis 1940. aastal
  • 1963 lõpetas TPI keemiateaduskonna
  • 1963--1980 Lenini-nimelises põlevkivitootmiskoondises, ettevõttest lahkudes oli tootmisdirektori kohal
  • 1980--1989 keemiainstituudi asedirektor
  • 1989--1993 RASi Flora peainseneri asetäitja
  • 1993. aastast ASi Kiviter juhataja (1997. aastani RAS Kiviter)

«Ma ei uskunud oma kõrvu, kui kuulsin, et ta Kiviteri juhtima läks,» räägib rahandusminister Mart Opmann, kes ligi kümme aastat tagasi koos Soonega riigiettevõttes Flora töötas.

«Pigem arvasin teda teadusele pühenduvat,» lisab Opmann. «Kuidagi vaikselt ja märkamatult on ta Kiviteri vee peale vedanud.»

Eesti kütusefirmasid ühendav õliliit tunnistas Jüri Soone eelmisel aastal parimaks kütuseärimeheks. Osalt tõi tiitli Soonele see, et Kiviter on kõige tõsisemalt tegelenud Eestis bensiini tootmise katsetustega.

«1993. aasta oli pöördepunkt,» räägib Soone oma karjäärist. Endine Lenini-nimeline põlevkivitootmiskoondis vaakus hinge, Moskva oli üleliidulise tähtsusega keemiatööstusettevõttest loobunud, kuid Eesti riik polnud seda veel oma kontrolli alla saanud. Peaminister Mart Laari valitsus pühkis Ida-Virumaa suurettevõtetest venekeelsed juhid, nii lahkus keemiakombinaadist ka endine direktor Nikolai Kuta?ov.

«Kellelgi tuli siis meelde, et ma olin siin varem töötanud,» räägib Soone pakkumusest asuda Kiviteri peadirektoriks.

Kiviter lõpetas 1993. aasta 70 miljoni kroonise kahjumiga. Ettevõte hakkas hingama järgmise aasta teisel poolel. 1995. aasta lõpuks väljus tehas kriisist. «Eks seal oli killuke õnne ka,» arvab Soone. 1996. aasta Eesti ettevõtete pingereas oli Kiviter käibe poolest esikümnes, kuigi tema kasum oli võrreldes eelmise aastaga vähenenud ligi neli korda.

Väliselt on tasane Soone elavaloomulise ja autoriteeti sisendava endise peadirektori Nikolai Kuta?ovi täielik vastand. Soone ainujuhtimisest annab märku siiski väike detail, Kiviteril puudub juhatus, seal on vaid juhataja.

«Kuta?ov lõi rusikaga korra majja kui vaja, Soone on spetsialist,» võrdleb kahte direktorit ASi Repo Vabrikud juhatuse esimees Rein Kuusmik. Kuusmiku sõnul on naabrite vahel normaalsed töösuhted, sest Soonega annab kõik asjad sirgeks rääkida. Püssi plaadivabriku omanikfirma ostab Kiviterist vaiku.

Esimest korda tuli Soone suurtehasesse 1963. aastal TPI keemiateaduskonna lõpetanud noore spetsialistina. Parajasti ehitati põlevkivikeemiakombinaadis lämmastikväetiste tehast, tootmise arendamisse investeeriti suuri summasid. Nüüd on lämmastikväetiste tehasest saanud AS Nitrofert, mida juhib Soone endine ülemus Kuta?ov.

Praegu maitseb Kiviter tollase ülepaisutatult hoogsa arengu kibedaid vilju -- keskkonnaprobleemid ja sihipäraselt Venemaalt Kohtla-Järvele saadetud töölised.

TPI lõpetamise järel oli Soone lasknud ennast ise suunata Kohtla-Järvele. «Selleks, et ennast teostada,» põhjendab ta. Suunamisega kaasas käinud kolmeaastane töökohustus ettevõttes venis aga märkamatult pikemaks. «Aastad läksid kiiresti ja olin seal 17 aastat,» räägib Soone praegu. Kohtla-Järvelt lahkus ta 1980. aastal peadirektori asetäitjana tootmise alal.

Tallinnas ootas Soonet keemiainstituut, kuhu teda soovitas suur eeskuju ja teadustöö juhendaja professor Agu Aarna. «Oli ilus aeg, kui keemia oli väga moes,» meenutab Soone nukra naeratusega pühendumist õpingutele ja teadustööle. Kaheksakümnendate aastate lõpul kahanesid aga võimalused arendada keemiainstituudis tootmistööd ja nii otsis instituudi asedirektor endale taas rakendust tööstuses.

Soone läks keemiaettevõtte Flora peainseneri asetäitjaks. «Ega ta hiilgav ametikoht olnud, aga töö oli minu jaoks huvitav,» räägib ta tagantjärgi. Soone eestvõttel arenes Flora katselabor tütarettevõtteks Flora Ekspert, mis töötas välja ja turustas uudistooteid.

Floras sai tootmisjuhi kogemusega Soone ka uudse turumajanduse tunnetuse. Soone meenutab saadud õppetundi, kui Lääne-Eesti Panga pankrotiga kaotas ettevõte sinna kinni jäänud 20 000 krooni. «See kogemus oli vajalik, sest paljud ärimehed kaotasid üleminekuajal pea ja ei osanud kohaneda,» lausub Soone.

«Soone labor oli kogu Flora süda ja aju,» tunnustab ASi Flora Vara finantsdirektor Rita Kull.

Mart Opmann nimetab Soone iseloomustamisel eeskätt tema tõsist pühendumist. Tema sõnul jäi Soone varju aga seltskondlikel üritustel ja saunaõhtutel. «Igatahes selline naljamees nagu hea kolleeg Reiljan (keskkonnaminister Villu Reiljan -- toim.), kellel heas tujus on iga kolmas sõna anekdoot, ei ole Soone kohe kindlasti mitte,» sõnab Opmann.

Eelmise aasta lõpul Kiviteri erastanud ASi Eriõli üks omanikke Priit Piilmann kiidab Soonet, et viimane valmistas ettevõtte erastamiseks väga hästi ette.

Vahetult pärast Kiviteri erastamist levis kuuldus, et Soone on kõigele käega löönud ja ettevõtte juhtimise sinnapaika jätnud. Kuulujutt tekkis Kohtla-Järvel ja oli seotud pingetega kohalikus omavalitsuses, kommenteerib Priit Piilmann. «Üks inimene volikogust levitas talle teadaolevat tõde,» lisab Piilmann.

Soone ise ütleb, et mingit masenduse perioodi ei ole tema elus kunagi tekkinud. «Selline arvamus võis tekkida, sest ma osalesin erastamisel ja arvati, et panin kõik panused sellele kaardile,» lisab Soone pärast pikka mõttepausi. Erastamisel lõi Soone kaasa koos Kiviteri suurima lepingupartneri Eurodeki ja endiste töökaaslastega Florast.

Sarnaselt teiste Ida-Virumaa suurettevõtete juhtidega, kelle elamine on Tallinnas, venivad ka Jüri Soone päevad pikaks. Tema tavaline tööpäev lõpeb siis, kui algab päeva keskne uudisteprogramm Aktuaalne Kaamera. Küsimuse peale, kas pikad töötunnid kompenseerivad perekonnast eemalviibimise, vajub Soone sügavalt mõttesse. «Ma arvan et, jah, ma olen majanduslikult kindlustatud,» vastab ta lõpuks.

Nagu iga teine keskmisest rohkem teeniv inimene on ka Soone tunnetanud börsimängude võlu. «Muidugi olen oma väikese osaga käinud põhjas,» naerab ta.

Soone ei ole siiski tundnud nööri järele haarama sundivat kaotusevalu, sest ta peab ennast pikaajaliseks investoriks. «Mind on päästnud see, et ma ei ole börsivaimustuses pantinud, laenanud ega müüma tormanud,» kõneleb ta rahulolevalt.

Soone unistustes on luua Kiviterist väike naftatöötlemistehas, selleks on vaja aga leida vähemalt 1,5 miljardit krooni. Enne teda parimaks kütuseärimeheks valitud ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas suhtub bensiinitehase projekti skeptiliselt, sest ületootmise tõttu suletakse hoopis mujal Euroopas tehaseid.

Suvel 58aastaseks saav Jüri Soone tunnistab, et ta on mõelnud ka tulevikule. Pärast 60. sünnipäeva tahab ta lahkuda Kiviteri juhataja ametist ja jätkata vaid nõukogus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 18:08
    Otsi:

    Ava täpsem otsing