Kapo ämbrid

Mitmed kaitsepolitsei viimaste aastate kärarikkad aktsioonid on lõppenud läbikukkumisega. Hea näide sellest on läinud nädalal riigikohtu üldkogu otsusega lõpliku lahendi saanud vandeadvokaat Monika Mägi väidetava altkäemaksu juhtum Tallinna linnakohtu kohtunikule Anne Kramerile.

Avalikkusele suunatud aktsioonid on korraldatud pea ühe malliga. Kõigepealt söödetakse ajakirjanikele pooltoores valitud materjal, püüdes sellega lugejaid häälestada kapole soodsas suunas. Alles seejärel hakatakse vihjetele kinnitust otsima. Ning kui neid ei leita, toimub järjekordne leke: tänulike vaatajateni jõuab videosalvestus, kui see muidugi olemas on.

Mõned aktsioonid jõuavad siiski ka kohtuotsuseni, mis pole aga siiani kapole rahuldust pakkunud.

Monika Mägi õigeksmõistev otsus peaks andma kapole piisavalt ainet järelemõtlemiseks: seaduserikkumiste ja valedega kaugele ei jõua. Pika kohtuprotsessi kestel tekkis mitmeid küsimusi, mis vajaksid kaitsepolitsei ausat vastust.

Kas vandeadvokaadi telefonikõnesid kuulati pealt veel enne halduskohtuniku luba? Kui ei teinud seda kapo, siis kes? Kelle algatusel tehti videosalvestis, mis hiljem kohtu poolt seadusevastasel teel hangituks tunnistati? Miks kaitsepolitsei valetas, et temal pole videosalvestuse lekitamisega televisiooni ja selle üleskirjutuse ettesöötmisega ajalehtedele mingit pistmist? Miks kaitsepolitsei valetas, et videosalvestisest oli vaid originaal, mis oli kohtuniku käes?

Vastamist ootab ka küsimus: mis on saanud kriminaalasjast septembris 1996 vahistatud väidetavate relvaärimeeste suhtes, millega püüti väidetavat altkäemaksu vägisi siduda. On ju teada, et mehi kuid tulutult Patarei vanglas kinni hoiti ja sama targalt sealt ka vabastati.