Kutsumata kiirkuller

Esileulatuva nina, sinise tuttmütsiga ja poriste spordijalatsitega mees tuli Tartu Kaunase tänava sidejaoskonda 13. jaanuari hommikul kell pool kaheksa. Mõni minut varem oli sidejaoskonnas käinud inkassaator, jättes kontoriruumi koti 300 000 krooniga.

Tundmatu mees sisenes ööpäev läbi avatud postkontori teenindussaali. Seejärel avas ta külaline mingi esemega puhkeruumi ukse ja pääses sidejaoskonna tagaruumidesse. Et asi nõnda hõlpsalt kulges, viitab võimalusele, et mees hoone sisemust varasemast tundis.

Kott 300 000 krooniga lebas kontoriruumi laual sidejaoskonna juhataja asetäitja ja operaatori vahel. Sissetungija haaras sõnatult koti ja üritas lahkuda. Tagasiteel sattus mees aga suletud uksele ning ehmatusest toibunud postitöötajad said võimaluse varga lahkumist takistada. Tekkinud rüselusest tuli võitjana välja kurjategija, kes jooksis rahakotiga hoonest välja.

Häiresignaali saanud turvamehed jõudsid kohale minutiga, aga varast nad ei leidnud.

Ööl vastu 13. jaanuari langes sissetungijate ohvriks Alajõe sidejaoskond Ida-Virumaal. Signalisatsioon jäi murdvaraste tahtele alla, lahti murti nii sidejaoskonna kui seifi ukse lukk.

Väidetavalt polnud varaste saagiks langenud rahasumma suur, rohkem kulutusi nõuab lõhutud seadmete ja uste asendamine.

Üha laieneb ka postkastide rüüstajate tegevusgeograafia. Eelmisel aastal lisandusid Ida Virumaal Sillamäele ja Kohta-Järvele ka Kiviõli, Aseri ja Sonda.

Kuna postkaste üldjuhul ei lõhuta, võib arvata, et rüüstajad kasutavad posti kättesaamiseks samalaadseid seadmeid kui sidetöötajad- ki.

Meie firmaga samalaadseid asju juhtunud pole, kuigi osutame põhimõtteliselt samu teenuseid kui Eesti Post. Rahva Postiteenuse ASil ei ole suurt ja raskesti turvatavat harukontorite võrku. Kohad, kuhu RaPosel postisaadetised koonduvad, on piisaval tasemel turvatud ning saadetiste üleandmine toimub kiiresti.

Samas on postirööv üks kuritegevuse liike ja jääb selleks vaatamata mistahes turvameetmete kasutamisele ka tulevikus. Üheks turvalisuse suurendamise aluseks on postifirmade vaba konkurents nüüd ja tulevikus. Ühe ebaõnnestumised on õpetlikud ka teistele.

Tartus juhtunu puhul eirati mitmeid turvanõudeid. Esiteks ei tohi raha lugeda mitte asutuse puhke- ega kontoriruumides, vaid selleks ette nähtud paigas, mis pole läbikäidav, kus on sobivad seadmed ning häirenupp. Teiseks peab raha lugemise ajal olema ruum lukustatud ka oma ettevõtte ülejäänud töötajate eest. Nüüd juhtus aga nii, et häiresignaal saadi anda alles siis, kui varas rahaga juba ära jooksis.

Meie firma turvamehed jõudsid kohale minut pärast häiresignaali, kuid varas oli selleks ajaks juba lahkunud. Kui häire oleks antud õigeaegselt, võinuks tulemus olla teistsugune.

Eesti Post on küll meie suurim koostööpartner, ta ei kindlusta aga sidejaoskondade vara ei meie ega teadaolevalt ka ühegi teise kindlustusfirma juures. Tegemist on väga suure kindlustusmahuga ja seega ka suurte kuludega. Eesti Posti varade kindlustamisest oleksime aga huvitatud nii meie kui ka konkurendid.

Eesti Postiga teeme koostööd liiklus- ja pensionäride vara kindlustuse ning tolligarantiide alal. Kindlustame riskid, mis on seotud välismaalt Eestisse saabuvate ja Eestist välismaale minevate postisaadetistega. Eesti Post hoolitseb ka oma töötajate kindlustamise eest.