Talvine betoneerimine nõuab õiget tehnoloogiat

Mida madalam on temperatuur, seda aeglasemalt betoon kivineb. Aastaajale vastav tehnoloogia ja betoon tagavad ehituse kvaliteedi ning kiiruse minimaalsete kulutustega. Talviste ehituste eelarvesse tuleb planeerida lisakulutused betoneerimistööde puhul, mis tehakse alla 0°C temperatuuriga. Sõltuvalt valitud eribetoonist on talvebetoonid 1,1--2 korda kallimad kui tavalised. Sellest hoolimata langeb betoneerimise tipphooaeg sügistalvisele perioodile.

Betooni kivinemise kiirus sõltub peamiselt kivinemiskeskkonna ja betooni temperatuurist, konstruktsiooni massiivsusest, betooni klassist, kasutatavatest lisaainetest ja hooldusmeetoditest. Normaaltingimustes (20±2 °C) saavutab betoon 100protsendilise survetugevuse 28 päevaga.

Temperatuuri langedes kivinemisprotsess aeglustub ja peatub, kui betooni temperatuur langeb alla 0 °C ja kasutusele pole võetud erimeetmeid. Tähtis on hoida kivineva betooni temperatuuri vähemalt 5 °C juures.

Talvel kerkib betooni olulise tugevusnäitajana esile kriitiline tugevus -- minimaalne tugevus, mida betoon läbi külmudes peab omama. Betooni liiga kiire läbikülmumine alandab pärast ülessulamist oluliselt tugevust ja halvendab teisi betooni püsivusomadusi (külmakindlus, veetihedus).

Kui betoonile esitatakse kõrged veetiheduse ja külmakindluse nõuded, on läbikülmumine lubatud alles klassilise tugevuse saavutamisel. Minimaalsel lubatud tugevusel läbikülmunud betooni survetugevus ei vähene, kuid selle struktuuri mõningad kahjustused vähendavad veetihedust ja külmakindlust. Kõrgete nõudmistega konstruktsioonide (nt sadamakaide) ehitus madalatel temperatuuridel alandab kvaliteeti või toob kaasa suuri lisakulutusi.

Külmakraadide puhul annab betoonile soovitud tugevuse soojendamine. Betooni ei tohi kuivamisest ja mahumuutustest tingitud pragude ohu tõttu kuumutada üle 40 °C. Välist soojendamist vajavad õhukesed, vähese soojainertsiga konstruktsioonid.

Tsemendi kivinemissoojust saab efektiivselt kasutada kõrgeklassiliste betoonide ja massiivsete konstruktsioonide puhul, mis kivinevad kiiremini kui madalaklassilised ja õhukesed detailid. Võimalusel tuleks betoon soojuskao vältimiseks katta soojusisolatsioonimattide, kile vmt. Betooni tuleb kaitsta pinna jahtumist ja jäätumist soodustava tuule eest. Katmise aeg sõltub materjalist, välistemperatuurist ja betooni klassist. Eksotermiline soojus eraldub betoonist 3--7 ööpäeva jooksul. Pinna kiire jahtumine tekitab pingeid detaili sise- ja väliskihi vahel ning pindmisi pragusid.

Kiire soovitud tulemuse annab kõrge klassi betoon (projekteeritust klassi võrra tugevam) või talvine eribetoon.