Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitus nõuab elusid
Kaks poole tunni jooksul toimunud õnnetust olid oma olemuselt väga erinevad ja sattusid vaid haruldase juhuse tõttu ühele ajale. Esimesel juhul kukkus surnuks tellinguid lahti võtnud mees. Miks ta alla kukkus, pole veel selge, küll aga nõuavad eeskirjad, et selliseid töid ei tehta üksi.
Enam tähelepanu on pälvinud õnnetus, kus Ülemiste järve vesi tammi alt läbi murdis ja tammi taga töötanud 9 mehe elu ohtu seadis. Vesi murdis tõkke alt kanalisse nii kiiresti, et vahetult tammi tagant jõudis kanalist välja ronida vaid üks mees. Kahel õnnestus veega täitunud kanalist väljuda umbes selle keskpaigas asuva laeaugu kaudu. Viis, nende hulgas ka hukkunu, jõudsid välja restkaevu juures, kust vesi voolab edasi kahemeetrise läbimõõduga toru mööda. Ka tammist kõige kaugemal töötanud mees kasutas väljumiseks seda teed.
Ajal, mil vesi tammi alt läbi murdis, töötas osa mehi uue sulundi rajamisel 3 meetri kaugusel tammist, osa valmistas ette kanali seinte betooniga kindlustamist. Metallsulundi rajamisel tarvitasid mehed ka vibraatorit, see on üks võimalikke õnnetuse põhjustanud tegureid. Huvitav on see, et kui tööinspektorid kohale jõudsid, taheti vibraatorit juba auto peale panna ja Narva poole saata.
Ajutine tamm, mis juba oktoobri alguses valmis sai, oli ehitatud ilma korraliku projektita, vaid enampakkumiseks tehtud jooniste järgi. Ka ei pidanud tamm vett täielikult, kuid töötav pump võimaldas töötamist segavast veest vabaneda.
Õnnetus kanalis võinuks aga kujuneda veel rängemaks, sest lisaks uppumise võimalusele võinuks tekkida ka elektrilöögi oht.
Kanalis töötanud ehitajad olid kindlustamata.
Kuni komisjonid pole oma tööd lõpetanud, ei saa me oma ettevõttes juhtunud kahele väga raskele tööõnnetusele hinnangut anda.
Ehitus on riskantne valdkond, aga kahjuks pole töötajate seas veel levinud hoiak, et terve olemine on elustiil ja vastutus tervise eest lasub eelkõige töötajal endal. Tihti juhtuvad õnnetused just seetõttu, et töötaja on kergemeelselt hooletu.
Tööandja seisukohast vaadatuna on Eesti Vabariigi töökaitsealane seadustik lünklik. Ta annab mitmeid tõlgendusvõimalusi nii töötingimuste kontrollijaile kui kontrollitavatele.
Need, kes veepuhastusjaama kanalis tööd organiseerisid, polnud võimalikele õnnetustele mõelnud. Ajutise tammi taga asuvat viis meetrit kõrgete seinte ja pealt suletud umbes 50 meetri pikkust kanalit võeti kui tavalist töökohta.
Unustati, et algselt üritati tammi kolmel korral püstitada mõnikümmend meetrit eemal, aga see ei õnnestunud. Töid, mis kanalis tegema hakati, polnud esialgu plaaniski.
Ohutegur oli ka see, et võrreldes ajaga, mil tamm rajati, oli õnnetuse ajal vee tase järves umbes 25 sentimeetrit kõrgem.'
Tööandja peab tööõnnetuse korral hüvitama töötaja ravikulud ja saamata jäänud töötasu, surma korral tuleb maksta hüvitist ülalpeetavaile.
Ettevõtja aga võib sõlmida õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu, mis annab töötajale kaitse õnnetusjuhtumist tingitud trauma, invaliidistumise või surma korral. Juhul kui tööandja seda ei soovi, võib ta ära kindlustada oma vastutuse töötaja ees. Selleks peab ta sõlmima tsiviilvastutuse kindlustuslepingu, millega kindlustusandja võtab tööõnnetusest tingitud seadusejärgsed kohustused enda kanda juhul, kui õnnetus juhtus tööandja süül.