Maa erastamine agentuuri kätte

Valitsus ei toetanud ettepanekut koondada kõigi ettevõtete äri- ja tootmismaa müük erastamisagentuuri kätte. Agentuur on nüüd käed üles tõstnud ja sellest ideest loobunud.

Äripäev arvab seevastu, et juriidiliste isikute maa müümise delegeerimine erastamisagentuurile oleks õige samm, mis aitaks kiirendada maareformi.

Maa erastamise olukord on Eestis muutunud sedavõrd absurdseks, et iseloomustamaks midagi hästi venivat, on igihalja kummi asemel võrdkujuks maareform. Maa erastamine ei liigu, elu ei edene, välisinvesteeringud ei tule.

Argument, et müügi delegeerimine pidurdab erastamist, sest läheb üle uue struktuuri kätte, ei ole tõsiseltvõetav. Agentuur on seni väga edukalt tegelenud erastatud objektide aluse maa müügiga, kogemus on olemas ja agentuur on võimeline palju suuremas mahus erastamisega tegelema. Potentsiaal ja ressurss on olemas, aga seda ei ole kõige efektiivsemalt kasutatud.

Majandusminister Jaak Leimanni hinnangul suudab erastamisagentuur sõlmida üle tuhande maa ostu-müügi lepingu aastas. Seni on lepingute maht ulatanud vaid maksimaalselt paari-kolmesajani aastas.

Oodata, et omavalitsustes midagi imeväel liikuma hakkab, on üsna mõttetu. Valdade-linnade tagantutsitamine ei ole seni tulemusi andnud. Jutud maareformi tõhustamisest on saanud iga valitsuse lemmikteemaks, liikuma ei ole asjad läinud. On vaja radikaalsemat lähenemist.

Elu on näidanud, et omavalitsused (välja arvatud mõned meeldivad erandid) ei suuda maa erastamisega hakkama saada.

Tundub koguni, et kohalikud omavalitsused polegi kiirest erastamisest huvitatud. Tõuseb ju järgmisel aastal maa maksustamishind mitu korda ja selle võrra suureneb ka omavalitsuste eelarvesse laekuva erastamisraha hulk.

Erastamine venib osalt omavalitsuste ülekoormatuse, teisalt tahtmatuse, oskamatuse ja ülebürokratiseerituse tõttu. Juriidilistele isikutele maa müügi delegeerimine erastamisagentuurile võimaldaks omavalitsustel rohkem pühenduda eraisikutele.

Kui maa- ja kohalikud omavalitsused siiski kümne küünega ettevõtete maa erastamist enda käes hoida tahavad, võiks toimetuse arvates alternatiivina rakendada kiire maareformi teenistusse ühe riigivara erastamisel järeleproovitud variandi -- kuni aasta lõpuni saavad omavalitsused maa erastamisest laekuvatest summadest enda eelarvesse, ütleme, 50 protsenti. Niipea aga, kui on kukkunud aastanumber 1999, mitte sentigi.

Toimiks reegel -- parim piits on präänik.