Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maaelu fond tahab osaleda Maapanga juhtimises
Maaelu krediteerimise fondi finantsdirektor Ardo Nõmm ütles, et fondi eesmärk on aktsiate omandamise kõrval saada ka koht Maapanga nõukogus. «Kui panga käekäik oleks väga hea, võiks passiivselt kõrvalt vaadata, aga ta pole päris see, mistõttu tuleb sekkuda,» tõdes Nõmm.
Maapanga juhatuse esimees Arvo Sarapuu kutsuti kaks nädalat tagasi maaelu krediteerimise fondi nõukogu koosolekule, et saada tema käest teavet eelmise aasta veebruaris sõlmitud aktsiate märkimislepingu kohta fondi ja Maapanga vahel. Tahtsime teada, kuidas täidab pank seda lepingut, lisas Ardo Nõmm.
Maaelu krediteerimise fond andis aasta tagasi Maapangale 25 miljoni kroonise allutatud laenu, mille vastu pidi riiklik fond saama 2,5 miljonit Maapanga aktsiat. «Küsimuse, miks pole märkimislepingut täidetud, peab esitama muidugi Kalev Raidjõele,» täpsustas Nõmm. Kalev Raidjõe oli kuni oktoobri lõpuni Maapanga juhatuse esimees.
Arvo Sarapuu kinnitas, et maaelu krediteerimise fondi kaasamine Maapanga omanikeringi on praktiliselt otsustatud. «Praegu tegeletakse selleks sobivate lahenduste otsimisega,» lisas ta.
Sarapuu ütles, et järgmisel panga nõukogu koosolekul 12. veebruaril otsustatakse aktsiate müümise viis riiklikule maaelu fondile.
Sarapuu sõnul võib maaelu krediteerimise fond omandada aktsiaid sel teel, et keegi senistest osanikest loobub oma aktsiatest, tehakse suunatud aktsiaemissioon või ostetakse aktsiad kokku turult.
Maapanga aktsiate müügi läbirääkimisi peab seniste aktsionäridega panga nõukogu, kinnitas Sarapuu nõunik Maapangas Urmas Glase. «Seni keegi loobumisest teatanud ei ole,» tähendas ta.
Ardo Nõmm kinnitas, et maaelu krediteerimise fond pole Maapanga seniste aktsionäridega aktsiate ostmise üle läbirääkimisi pidanud. «Me tegime järelepärimise, eks neil peab ka vabu aktsiaid reservis olema,» märkis Nõmm.
Maaelu krediteerimise fond on peale allutatud laenu eraldanud Maapangale veel 140 miljonit krooni laenuraha, tunnistas Nõmm. Tema sõnul on see raha kajastatud fondi bilansis odava pikaajalise deposiidina.
Maapank teatas eile, et pank teenis jaanuaris 1,3 miljonit krooni kasumit. Kasumi teenis pank klassikaliste pangateenustega, märkis Urmas Glase. «Seal ei ole mingeid erakorralisi tulusid,» kinnitas ta.
Eelmisel aastal teenis Maapank auditeerimata andmetel 4,6 miljonit krooni kasumit.