Puidukaupmehed tõrjutakse linnast

Tallinna linnapea Ivi Eenmaa avaldustest ja Eesti Raudtee tegevusest võib järeldada, et puiduvedu läbi Tallinna kesklinna Kopli sadamasse lõpetatakse lähiaastail. Puidukaupmeestel tuleb leida teised võimalused oma kaupa vedada.

Linnapea Ivi Eenmaa kavatseb tõstatada küsimuse raudteetransiidi sobivusest kesklinna. Ta on teatanud, et kavatseb lähiajal kohtuda Eesti Raudtee tippjuhtidega, et markeerida nägemus raudtee rollist tuleva sajandi pealinnas. Üles võetakse ka küsimus Koplis asuva Tallinna kaubajaama üleviimisest Ülemistele. Kuid Kopli jaam on see vahelüli, mille kaudu rändavad puidukoormad Kopli sadamasse.

Eesti Raudtee juhtkond on linnapeaga ühel meelel. Eesti Raudtee turundusdirektor Aivar Urm tunnistab, et ümarpuidu transiit reostab keskkonda nagu naftatransiitki ja tulevikus lõpeb nende kaubagruppide raudteevedu Koplisse.

Raudteed veoautodega asendada on lootusetu. Peale selle, et autotransport on raudteest kallim, tekitab suurte puiduveokite suundumine läbi linna Kopli sadamasse probleeme liikluses. Kidlasti ei ole sellega päri linnavalitsus.

Esialgu lükkub Kopli sadamasse suunduvate puiduvedude lõpetamine tulevikku. Linnavalitsuse veskid jahvatavad aeglaselt ja Eesti Raudtee arutab tänasel nõukogu istungil hoopis Tallinna kaubajaama laokomplekside rendile andmist. Kauba jaamast edasitoimetamine terminaali ja vagunite tagasitoomine tahetakse delegeerida eraoperaatoritele, et suurendada töö efektiivsust. Aastani 2003 Aivar Urmi kinnitusel raudteeveod Koplisse ei katke.

Linnas asuva kaubajaama aluse maa hind tõuseb.

Kui ka eraoperaatorid ei suuda kaubajaama läbilaskevõimet ja tulusust kõrgel hoida, võib puiduvedude lõpp saabuda varem. Eelkõige peavad jaamast läbi mahtuma Keila ja Paldiski suunas liikuvad kaubad, sest Riisipere harutee läbib Tallinna jaama.

Linna- ja Eesti Raudtee juhtidel on õigus. Keskkonda saastavad transiitveosed ei sobi linna ei rongidel ega autodel. Transiidi lõpetamist ei tohi aga planeerida ainult omavahel arutades. Ühise laua taha tuleb kutsuda ka otsesed kannatajad -- kauba saatjad. Tuleb kuulata ka nende majanduslike kalkulatsioone ja võimalusi veoseid ümber suunata teistesse sadamatesse. Kauba saatjad peavad olema teadlikud nende igapäevast tööd mõjutavatest otsustest. Kui Eesti Raudtee ja linnavalitsus ainult isekesis otsuse vastu võtavad, võib see eksportööre tabada jällegi ootamatult, nagu juhtus aasta alguses Tallinna kaubajaamas tegutsenud Eesti Raudtee kommertsettevõtte Katon likvideerimisega (vt ÄP 27. 01.). Olles vaid väljakuulutatud otsuse nentija, ei tea ettevõtja, kuidas oma tööd päeva pealt ümber korraldada.