Tellija peab teadma kauba laadimismahtu

Prantsusmaalt tänavavalgusteid tellinud Tallinna hulgifirma käib kohut autovedajaga, keda süüdistab osa kauba maha jätmises ja sellest mitteteatamises.

Ostu-müügi spetsifikatsiooni järgi pidid tänavavalgustid nõudma ruumi 60 m³, selle järgi broneeriti ka autos kaubaruumi. Pealelaadimisel selgus, et kauba saatja üritab erikujulisi valgusteid laadida suuremale ruumile kui 60 m³. Autojuht seda ei lubanud, sest ülejäänud kaubaruumi oli planeeritud paigutada kaup järgmisest laadimiskohast.

Vedaja väidab, et võttis peale lubatud 60 m³, mis vastas kaasasolevale CMR-saatedokumendile.

Ilmselgelt on eksinud veo tellija. Kui ta on määratlenud transpordilepingus eseme suuruse 60 m³-ga, ei ole tal õigust nõuda enamat.

Juhtum sarnaneb sellega, kui ma ostan poest kaks saia ja tahan ka kolmanda tasumata kaasa võtta.

AS Vipex väldib sarnaseid probleeme spetsialistide poolt koostatud lepinguvormi kasutamisega. Nendes on kõik detailideni kirjendatud (laadimisaadress, laadimiskuupäevad, kauba kaal, kogus, trahvid, viivised, tasumine, kauba saaja, veose eest tasuja, üldised veoeeskirjad jne). Tänu sellisele lepingule ei ole meil analoogseid probleeme peaaegu esinenud. Või kui on, siis oleme suutnud need vedajaga kompromissi leides operatiivselt lahendada.

Kui oli tellitud 60 m³ ja vedaja tõi selle ära, siis on ta süüst puhas. Mingil juhul ei saa klient käsutada kaubaruumi, mida ta ei ole tellinud.

CMR-konventsiooni artikli nr 11 kohaselt ei ole vedaja kohustatud andmete õigsust kauba dokumentides kontrollima. Reaalne laadimisruum peab olema teada transpordi tellijal, vedaja ei saa seda teada. Ka meilt on tellitud kolme klaveri transpordiks kindel kaubaruum. Laadimisel selgus, et klaverid võtavad enda alla siiski terve treileri pinna ja tellijal tuli maksta täiskoorma hind.

Selliseid probleeme saab vältida korrektse veolepingu sõlmimisega. Seal peab olema märgitud kindel kauba maht ja kaal ning palju ta ruumi võtab.

Vedajale võib pahaks panna, et ta ei ole kogu infot edasi andnud.

Kui autojuhi arvates jäi osa kaupa maha või kui tellimuskirjas oli erinev kogus kaupa sellest, mis peale pandi, siis peab autojuht igal juhul veo tellijat informeerima. Kuna autojuht ei teadnud, kui palju on kaupa tükiliselt, ei saa teda ka süüdistada.

Kindlasti tuleb tellijal näidata, kui palju on kaupa tükkides. Saatelehele kirjutatakse kauba maht ja arvuline koosseis (alused, karbid või muud ühikud, millega peale laaditakse). Kauba tükilise arvu näitamine ei ole kohustus, kuid on vajalik lepingu sõlmimisel, et info oleks edasi antud korrektselt, mõlemale poole arusaadavalt ja ei tekiks infokadu.