Maatüki ruutmeeter -- 10 000 kr

Kunstiakadeemia seatud tingimuste kohaselt ehitatakse krundile 22korruseline kõrghoone, millest 2000 m² jääb akadeemiale.

Maa hoonestusõiguse müüki korraldava advokaadibüroo HETA vandeadvokaadi Üllar Talviste sõnul laekus möödunud sügisel krundi hoonestusõiguse müügi enampakkumisele kolm avaldust kõrgeima hinnaga 23 miljonit krooni.

Pärast hea pakkuja äralangemist jäi see tehing ära ja nüüd jätkatakse läbirääkimisi kahe firmaga, lausus Talviste. Üks on Talviste sõnul kinnisvarafirma. Teine hoonestusõiguse soovija on Merko Ehituse AS.

Merko Ehituse nõukogu esimehe Toomas Annuse sõnul osales ettevõte enampakkumisel, kuid esialgne pakkumus tehti oma võimete piires. «Viisteist miljonit hoonestusõiguse eest on absurdne hind,» ütles Annus. Ta lisas, et hoonestusõiguse ostmist raskendab detailplaneeringu puudumine. «Meie ostuhuvi sõltub paljuski sellest, mida me sellele maatükile ehitada tohime. Võib-olla ei saagi sinna ehitada,» ütles Annus.

Talviste kinnitas, et seni ei ole ASiga Tallinna Vesi kooskõlastust, et sinna maatükile tohib kõrghoonet ehitada. «Ükski ostja ei tee nii kallist tehingut, kui kooskõlastus puudub,» ütles Talviste. Ta lisas, et niipea kui kooskõlastus saadakse, toimub ostu-müügi tehing.

Kunstiakadeemia maatüki hoonestusõiguse müügiga tegeleb akadeemia varade haldamiseks loodud sihtasutus G9. See võimaldab akadeemia varade müüki ilma valitsuse nõusolekuta, lausus Talviste.

«Eestimaa on pisike ja korrumpeerunud, igaüks võib olla kellegi onupoeg ning otsustada väga lihtsalt kunstiakadeemia varade saatuse üle,» põhjendas Talviste kunstiakadeemia otsust.

Hoonestusõiguse tasu on ühekordne ja ostja ei pea maatüki eest renti maksma.

Kunstiakadeemia kantsleri Vello Putki sõnul on hoonestusõiguse müügiks erinevaid võimalusi. «On ju võimalus igal aastal saada üks miljon, kuid eraettevõtluses võib kõike juhtuda ja me ei saa mitte midagi,» ütles Putk.

«Mina ei taha oma nimel kunstiakadeemia hoonestusõigust müüa odavamalt kui viisteist miljonit krooni,» lausus Putk. «Kuna seltskond koosneb kunstiinimestest, siis ollakse nõus ka vähemaga, kuid mina olen selle vastu,» lisas ta.

Kunstiakadeemia selle aasta eelarve on 21 miljonit krooni.

ASi Tõnisson Kinnisvara peamaakleri Raul Reino sõnul tundub esmapilgul hoonestusõiguse ostuhind liialt kõrge. Hoonestusõiguse ostja ehitab maja võõrale maale ja võtab endale riski, lausus ta. «Keegi võib saja aasta pärast öelda, et korista nüüd oma maja ära, sest seda pole enam vaja,» ütles Reino.

Tallinnas võib Reino ütlusel saada heas kohas maaomanikuks hinnaga 5000 kr/m².

ASi Uus Maa maade ja majade maakleri Siim Mesila sõnul peab olema väga hea projekt, et osta ruutmeetrit sellise hinnaga.

Kinnisvaraekspert ASi maaklereksperdi Tauno Pajuri sõnul pole tema teada müüdud Tallinnas ruutmeetrit maad sellise hinnaga. Sama kinnitas Pindi maade ja majade maakler Kaido Groos.

Sügisel tahtis AS EMV osta ligi 10 000m² krundi hotell Olümpia vastas 36 mln krooniga, kuid loobus hiljem. Tehingu teostumisel olnuks maatüki m² hind 3600 kr.