ELiga liitumine välisinvestoreid ei motiveeri

Riigi atraktiivsus välisinvestoritele sõltub peamiselt poliitilisest stabiilsusest, majanduskasvust ja avatud ühiskonnast, kommenteeris Urmas Varblane Tartu ülikooli euroteaduskonnast eile avalikustatud 200 välisinvestori küsitluse põhjal tehtud uurimust.

Varblase sõnul selgub uurimusest, et paljud välisinvestorid on suunatud ekspordile, mis viib Eesti maksebilansi tasakaalust välja, kuid pikemas perspektiivis on just eksportivad ettevõtted need, kes selle hiljem tasakaalustavad.

Statoil Eesti personalijuht Epp Kiviaed ütles, et Statoil tuli Eesti turgu uurima juba enne Eesti iseseisvumist ning huvitus just Eesti arenevast siseturust. Kõige mõjuvam Statoili siia tuleku tegur oli Eesti geograafiline lähedus ja tulevikus kasvav siseturg, märkis Kiviaed. Statoili edasised investeeringud siia sõltuvad peamiselt Eesti majanduslikust kasvust ja ostujõu kasvust, lisas ta.

ASi Eesti Coca-Cola Joogid peadirektor Ants Kotkas ütles, et Coca-Cola investeering oli mõjutatud just tarbija vajaduste rahuldamisest. See investeering oli tehtud eelkõige idaturgu silmas pidades, ütles ta.

Eesti investeeringute ja kaubanduse arendamise sihtasutuse juhatuse esimehe Jüri Sakkeuse sõnul moodustavad välisosalusega ettevõtted Eesti majanduse kogukäibest ligi kolmandiku ning ekspordist üle poole.

1997. aasta suveks olid välisinvestorid teinud Eestisse otseinvesteeringuid 15 miljardi krooni eest, mis teeb umbes 10 000 krooni ühe elaniku kohta. Möödunud aasta kolmanda kvartali seisuga oli see summa juba 16,7 miljardit krooni ehk 11 000 krooni ühe elaniku kohta.

Ettevõtlusse tulevatel välisinvesteeringutel on kolm head omadust -- tugev toetus majanduse ümberkorraldustele, nad võimaldavad kiiret juurdepääsu maailmaturgudele ja toovad Eestisse koolitust ja oskusteavet, ütles Varblane.