Pangad jätavad investori infoauku

Hansa- ja Tallinna Pank tegid Eesti Pangale ettepaneku, et viimane avaldaks nende majandustulemusi vaid kord kvartalis. Sama plaan on ka Forekspangal. Igakuine tulemuste avaldamine ei väljendavat ettevõtte tegelikku seisu. Kvartaalsus vähendab turu volatiilsust ja emotsionaalsust.

Äripäev peab sellist plaani väikeinvestorivaenulikuks. Pankade ostus mitte avaldada majandustulemusi tihedamini kui kolme kuu tagant muudab börsi veelgi passiivsemaks, kui ta viimasel ajal olnud on, suureneb siseinfo kasutamise oht.

Kui ettepanek läbi läheb, muutuvad küsitavaks mõisted börsiettevõtete avalikkus ja majanduse läbipaistvus.

Kolmekuise tsükliga infojagamisest võidavad vaid pangad, pankade juhtkonnad ja võimalikud siseinfo kasutajad. Majandustegevuse kokkuvõtteid tehakse pankades nii või teisiti pidevalt. On üsna veider kujutada ette ettevõtte juhtimist, kui juht ei tea oma firma majandusseisu.

Ettepaneku initsiaator Hansapank rõhub rahvusvahelisele tavale, Euroopa ja eeskätt Helsingi börsi näitele, kus sellist infojagamist praktiseeritakse. Lääne pangandusturg on aga palju stabiilsem ja seal on väärtpaberijärelevalve tõhusam. Meie kiire arengu ja muutustega pangandusmaastiku jaoks on kolmekuine infoauk liiga pikk. Ka ei ole meil korralikku inspektsiooni, kes suudaks kontrollida-tõestada siseinfo kasutamist. Kui investoril oleks kindlus, et sisetehinguid ei tehta, võiks ta kolme kuuga ka leppida. Praegu aga mitte. Kaob igasugune huvi börsil kaubelda.

Hansapanga sammu võib võtta ka jõudemonstratsioonina: Eesti turuliider näitas järjekordselt oma võimelisust paljusid asju muuta, sh ka börs ära rikkuda. Börs, kes põhimõtteliselt sekkuda võiks, on aga pankade käe all ja olukorra jätkudes võib üldse Hansapanga majja kolida.

Situatsiooni edasi dramatiseerides võib jõuda päris huvitava stsenaariumini. Pankade majandustulemused ilmutatakse aprillis, juulis, oktoobris ja jaanuaris. Vahepeal valitseb börsil vaikelu. Järgnevad kümme vapustavat päeva, kus Eesti avalikkus võtab puhkuse ja mängib hoolega börsil, et seejärel taas kuudeks tavatöö juurde naasta. Sel ajal aga tegutsevad rahus ja vaikuses pangainfo omajad, et kvartali pärast avalikkust üllatada ? näed sa, niimoodi läks!

Teatud mõttes uuristavad pangad iseenda jalgealust. Peaks ju nende huvides olema väikeinvestorite võimalikult suur hulk ja aktiivsus. Kui varem oli suund väikeinvestorite tegevuse lihtsustamisele, siis nüüd on lugu vastupidine. Väikeinvestorist on saanud samasugune käibefraas nagu maksumaksja, mida tarvitatakse ohtralt, aga kellega ei arvesta mitte keegi.