Kolmel pangal on infot liiga palju

Artikkel

- Uudised
- 8. veebruar 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kolmel pangal on infot liiga palju
Hansapanga, Tallinna Panga ja Foreks-panga kava avalikustada majandus-tulemusi ainult kolme kuu tagant on kahetsusväärne ettepanek. See on samm salastatuse suunas, antagu sellele kuitahes kaunisõnalisi põhjendusi.
Avatud ühiskonnaks püüdlemisel, aga see vist on Eesti eesmärk, on pankade uus plaan vaieldamatult samm tagasi. Kui üritus on kavandatud väikeinvestorite kaitsmise loosungi all, et nad niipalju ei närveeriks, siis oleks võinud korraldada väikeinvestorite hulgas uuringu, kas nad üldse soovivad uut, kvartaalset infojagamist. Olen üpris veendunud, et pangad oleksid saanud väikeinvestoritelt eitava vastuse.
Kas kuu on paras ajavahemik, mille jooksul igaüks õiendab oma varalised ja mittevaralised kohustused? Minu arvates küll.
Kord kuus makstakse palka, sooritatakse laenu- ja liisingumakseid, makstakse üüri. Telefoni, mobiiltelefoni, vee, kütte jne arved saabuvad vääramatult kord kuus. Keegi ei küsi, kas mul see kuu oli parem või halvem või äkki ma sooviksin oma makseid n-ö keskmistada kolme kuu jooksul.
Siit edasi arendades on nimetatud kolme panga klientidel moraalne õigus maksta liisingumakseid ja laenuintresse kord kvartalis, mitte kord kuus. Või teated krediitkaardiga sooritatud maksetest -- nendest informeerib pank kord kuus. Maksta tuleb endastmõistetavalt samuti kord kuus.
Nagu pankadelgi on nii ettevõtjal kui kodanikul paremaid ja halvemaid kuid, seetõttu oleksid kvartaalsed maksed fair play. Oht infopuudusega Tallinna börs välja suretada on täiesti reaalne. Seda kinnitab ka viimaste börsipäevade langenud käive. Kui huvi börsi vastu (mõõdetuna käibega) väheneb, siis langevad ka aktsiate hinnad. Investoritel on meeles kauplemine nt Saku õlletehase aktsiaga.
Aasta esimesed majandustulemused avaldati kaheksa kuu möödudes, järgmisi polnud oodata enne uut aastat. Investorile oli selge, et Saku õlletehase aktsias pole raha mõtet hoida, või kui, siis paar nädalat aastas, sest muul ajal ei juhtu mitte midagi. Saku aktsia jäigi hinnatõusust praktiliselt puutumata, vaikne langus hakkas rohkem kui aasta tagasi.
See, et infot ei avaldata, ei tähenda, et infot pole. Kui kellelgi on ebaausaid kavatsusi, siis uue, kvartaalse tsükli jõustamine aitab taolisi plaane paremini ellu viia.
Majandusinfo jõuab avaliku seisukohavõtmise ette veelgi suurema hilinemisega. Kes teab, see saab rahulikult käike ette mõelda, igapäevaseid segavaid mõjusid, nagu väikeinvestorite tegutsemine, on vähem. Näiteks saab täpsemini kalkuleerida oma aktsia optsioone, volatiilsus kui segav parameeter omab väiksemat kaalu. Kokkuvõttes on börsi käitumise determineeritus info valdajatele alati suurem, sest vabadusastmeid on vähem.
Kaudselt kumab info pidurdamise ideest läbi põhimõte, et info maksab. Mis hea pärast ma avaldan iga kuu tasuta numbreid, kui sama hästi võiksin ka mitte avaldada, kasu sellest on tunduvalt suurem.
Hansapanga ja Hoiupanga liitudes moodustub võimas info pooljuht, mis neelab info endasse, kuhu see ka jääb -- analüüsimiseks ja meelespidamiseks.
Mati Feldmann on Äripäeva kolumnist.
Hetkel kuum