Talv tõi mereohvreid

Artikkel

- Uudised
- 9. veebruar 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Talv tõi mereohvreid
Kalalaev Vegas vajus põhja pühapäeva, 1. veebruari õhtul mõni minut enne kella kuut. Enne uppumist jõuti laevalt saata kaks hädasignaali, aga umbes poole kilomeetri kauguselt kohale sõitnud kalalaev Hõbesaare leidis päästeparvelt vaid kaks meeskonnaliiget.
Kolm ülejäänud Vegase meest, nende hulgas ka kaptenit, polnud eile õhtul veel leitud. On teada, et meestel polnud seljas päästeveste. Vestid olid salongis, kuhu pääses laeva sellelt küljelt, mille suunas laev kreeni vajus.
ASile Denitron kuulunud Vegase uppumise asjaolusid uurib veeteede amet. Väidetavalt oli torm merel Vegase uppumise ajaks vaibunud, lained aga veel meeter kuni poolteist kõrged, sadas tihedat lund, nähtavus oli halb.
Uppumiseni vedas Vegas traali, tema trümmis võis olla 7 tonni, pardal veel kaks-kolm tonni kala. Piirkonnas, kus Vegas põhja läks, käis sellel ajal tavaline töö. Merel oli kümmekond laeva. Traaliti, pandi kala kastidesse ja konteineritesse.
Vegas oli teiste laevade seast väljapaistvam, 31 meetrit pikk, 3,5meetrise süvisega. 1961. aastal ehitatud Vegase ostis AS Denitron eelmisel aastal ning see oli võimeline sõitma ka Põhjamerel. Laeva oli põhjalikult kontrollitud oktoobris.
Vegas oli kindlustatud Leks Kindlustuses 500 000dollarilise kindlustussummaga ning oli edasi kindlustatud viies Balti kahjukindlustusseltsis ning Lloydsis. Laeva meeskond oli aga kindlustamata.
Tõenäoliselt on Vegase hukkumine kindlustuses käsitletav kui täielik hukk ja hüvitamisele kuulub laeva tegelik väärtus ilma kindlustusvõtjapoolse omavastutuseta ehk kõige rohkem 7,3 miljonit krooni.
Vegasega toimunu kohta võime öelda, et laev hukkus. Põhjused selgitab juurdlus.
Põhimõtteliselt võib ka kõige parem laev ümber minna, kui teda valesti laadida. Põhiline viga on, et lasti paigutatakse tekile lubatust rohkem. Sellega tõstetakse laeva raskuskese kõrgemale metatsentrist, mis viib laeva kaadumisele. Laeva raskuskeset tõstab ka jäätumine.
Kalalaeva hukkumise korral võiksid inimesed pääseda, kui neil oleksid töö ajal päästevestid seljas. Paraku on odavamad vestid kohmakad ja segavad töötamist, head vestid on aga kallid.
Eesti kalalaevastiku üldises pildis oli Vegas väga korralik ja hea kindlustuskaitse lepinguga alus. Väga sageli on omanikul kindlustamata nii laev, laeva kasutamisega seotud vastutus kui meeskonnaliikmed. Viimased olid siiski ka Vegase puhul kindlustamata.
Kui kalapüügifirma on pangast laeva ostmiseks laenu võtnud või laeva liisinud, nõutakse ka laeva kindlustamist. Tihti valitakse kõige väiksema kindlustuskattega leping. Nii aga saab laev kindlustatud vaid täieliku huku vastu. Enamikku õnnetustest ei saa lugeda täielikuks hukuks ning firma võib seetõttu sattuda raskesse olukorda.
Õnnetuste korral on inspektsioonid arvamusel, et laev polnud korralikult üle vaadatud, meeskond ette valmistatud. Igasugused eeskirjad on aga tihti nii pikad, nagu polekski nad mõeldud täitjate, vaid kontrollijate tarvis.
Eeskirjade halb tundmine polegi õnnetuste juures peamine. Tavaliselt on asi inimlikus eksimises. Midagi ei pandud tähele, unustati, tehti valearvestus. Kui need kokku satuvad ja loodus kaasa aitab, ongi õnnetus käes. Merel võivad ilmaolud väga kiiresti muutuda ja tihti ei oska inimene uutes oludes kõige õigemat otsust vastu võtta. Seda enam, et meresõit on riskantne iga ilmaga.
Hetkel kuum