Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kasvuhoonegaasid uputatakse merre
«Süsinikdioksiidi ladustamine mere põhja aitab vältida kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris. Arvestuste järgi kulub 500--1000 aastat, enne kui gaas meresügavusest taas pinnale jõuab. See annab meile lisaaega kasvuhooneefekti ja globaalse soojenemise probleemile püsivate lahenduste leidmiseks,» ütles Lars Golmen Norra mereuuringute instituudist.
Norra, USA ja Jaapan kir-jutasid detsembris alla rahvusvahelisele uurimisprojektile, mis hakkab uurima süsinikdioksiidi merre ladustamise aspekte. Uurimises osalevad peale Norra instituudi veel USA Massachusettsi tehnoloogia instituut ja Jaapani uurimisinstituut RITE.
«Tänaseks on tehtud hulk arvutusi, kuid ühtki praktilist katset seni teada ei ole,» ütles Golmen.
Inimtegevuse tagajärjel paisatakse atmosfääri aastas umbes kuus gigatonni süsinikdioksiidi. Selleks, et kasvuhooneefekti suudetaks kontrollida, tuleks saastekogust vähendada ühele-kahele gigatonnile. Arvutused näitavad, et meri suudaks sellised kogused absorbeerida mitme sajandi või isegi aastatuhande jooksul, ütles Golmen.
Seni ei ole veel lõplikult otsustatud, kus esimene katse tehakse, kuid ilmselt tuleb see Hawaii või Bermuda lähistel.
«Mõlemat ümbritseb süvameri. Katse käigus on plaanis 1000 m sügavusele pumbata nädalase vahega kokku ligi 300 tonni vedeldatud süsihappegaasi,» ütles Golmen.
Golmen ei eita, et suurte gaasikoguste merre pumpamine võib sealset elukeskkonda kahjustada, vähendades hapniku hulka ladustamiskohtade vahetus läheduses. Projekti eesmärk on välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud ning kõrvutada neid teiste meetodite rakendamise tulemustega, ütles Golmen. DN