10 veebruar 1998

Norras on tarbimisbuum

Ehkki Norra suurpangad on lubanud eraisikutele antavate laenude hulka piirata, kasvas laenude kogumaht detsembris 11,2 mld Eesti krooni võrra. Viimase 12 kuuga on laenude maht kasvanud rekordilise 16,8% võrra.

Norras on vallandunud laenubuum ning pankadel on tegemist, et kõigi tahtjate laenusoove rahuldada. Järjest suurem osa laenudest on finantseeritud välisrahaga.

Mullu laenasid Norra pangad välisturgudelt 44 mld krooni. See on rohkem kui kaheksakümnendate buumi ajal, mil tipptase oli 28,5 miljardit krooni (1985/86).

1990/96. a laenasid pangad vaid 18,4 mld kr, kuna lõviosa laenudest suudeti katta klientide säästude arvel.

Mullu aga hoiuste maht vähenes, samal ajal kui laenuvõtmine plahvatuslikult kasvas.

Aastaid vaos püsinud kulutused eluasemele, autodele ja sisseseadele pääsesid paisu tagant valla. Ettevõtted investeerisid maksimaalselt ning laenurekord saigi teoks.

Järjest sagedamini kõneldakse majanduse ülekuumenemise ohust. Rahandusministri Gudmund Redstadi sõnul on valitsusel ohu vältimiseks kolm alternatiivi -- loobuda valuuta stabiilse kursi hoidmise poliitikast ja tõsta intresse, tõsta makse või vähendada riiklikke kulutusi.

Neljanda võimalusena nimetas rahandusminister võõrtööjõu sissetoomist, mis vähendaks pinget riigi tööjõuturul.

16--74aastaste tööhõive ulatus mullu 73 protsendini, mis tänavu peaks kasvama 74 protsendile. Tööpuudus on 4 protsenti ning peaks veelgi vähenema. Valitsusele teeb muret võimalike palganõudmiste suurenemine.

Majanduse kasvutempo reguleerimisel on aga veelgi olulisem osa investeeringuil.

«Naftasektori investeeringute kasv oli mullu lausa ?okeeriv,» ütles Sven Longva Norra statistika keskbüroost.

Investeeringud naftasektorisse kasvasid mullu 27 protsenti ning majanduse muudesse harudesse 9 protsenti.

«Osasid investeeringuid edasi lükates on võimalik majanduse kasvutempot jahutada,» ütles Longva. «Kui tuleval aastal on vaja kasvutempot kiirendada, võib reservi jäetud investeeringud käiku lasta.» DI

Hetkel kuum