Ennastunustavad sünergiajutlused

Sünergia. Tuleb see sõna tuttav ette? Loomulikult, alati, kui tegemist on ettevõtete ühinemisega, pruugivad asjaosalised seda kirjeldades sõna «sünergia» lausa ennastunustavalt palju.

Ettevõtete ühinemisel aetakse tihtilugu segi sünergia kui ühinemise põhjus ja kui ühinemise tagajärg. Selgemalt öeldes, sünergia võib olla ühinemise tagajärg, kuid paraku pahatihti ei ole see ühinemise põhjuseks.

Näidet pole vaja kaugelt otsida. Miks kavatsesid ootamatult ühineda Hansapank ja Hoiupank? Mäletan pankurite ja ka Eesti Ekspressi juhi, endise Hoiupankuri suhteliselt pikki mäejutlusi sestsamast sünergiast, hiidpanga rahvusvaheliseks muutumisest ning Eesti turu väiksusest. Jutt õige, kuid kogu see kaunidus võis olla ainult ühinemise tagajärg, mitte aga peapõhjus.

Kahe suurpanga kosjade tegelikele tagamaadele julges avalikult vihjata ainult Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis, kes ajakirjanike ees tunnistas, et ühinemisele hakati tõsiselt mõtlema alles pärast sügisest börsikriisi. Teisisõnu olid aktsiate hinnad mõne pankuri jaoks nii madalale langenud, et oma rahakoti päästmiseks oldi valmis loobuma praegusest positsioonist pangas. Selle versiooni nimelünkade täitmiseks sobivad üllatavalt hästi kuue Hoiupanga juhi nimed, kes sügisest panga aktsiate avalikku emissiooni päästes võtsid endale üle jõu käiva riski. Sellises olukorras tundub iga õlekõrs päästevahendina, rääkimata Hansapanga, nagu paraku hiljem selgus, omakasupüüdlikust abist.

Väide sünergiast võib ka ühinemise tagajärjena väljatoodult osutuda blufiks. Peale H-pankade pole sünergiajutt võõras ka teistele pankuritele. Pisut enam kui pool aastat tagasi teatasid Ühispanga juhid enneolematust panga tootluse kasvust, mis oli justkui tingitud Põhja-Eesti Panga liitumise tagajärjel tekkinud sünergiast. Märkusena olgu lisatud, et tunne sünergiaplahvatusest jõudis ilmselt mõne Ühispangaga seotud ettevõtjani ülejäänud investoritest varem ning nad hakkasid usinalt Ühispanga aktsiaid kokku ostma. Mitte mingit siseinfo, s.o uue, ligi kolm korda suurema kasumiprognoosi lekkimist, kinnitasid Ühispanga juhid. Ju nad aimasid meie panga suurt potentsiaali, lisasid nad rahulolevalt.

Paar kuud jõudiski Ühispank nõutukstegevalt üliedukalt ratsutada, siis tuli börsikrahh ja kiiresti selgus, et uus kasumiprognoos oli ikkagi no optimale. Kahe panga ühinemisel tekkinud sünergia sai pisut maisemad mõõtmed. Selgus, et tegemist oli lihtlabase liiga suure aktsiariski võtmisega, mis hiljem pangale ja selle omanikele valusalt kätte maksis.

Minule piisab neist kahest näitest, et suhtuda väikese skepsisega sõnasse «sünergia». Tavaliselt on kahe ettevõtte ühinemise põhjused ikka suhteliselt isiklikud, kas on hädas mõne ettevõtte omanikust juht või, ilmselt veel tihedamini, ettevõte ise. Ja vastupidiselt mitmete tipp-pankurite väidetele visatakse sünergia ka elustiili põhjenduseks: viis maja on, tahaks veel kahtekümmend.

Raimo Ülavere on Äripäeva uudistetoimetaja