Ostueesõigusega erastamine edeneb

Maa ostueesõigusega erastamine on seni kulgenud aeglaselt. Eestis on esitatud üle 200 000 maa ostueesõigusega erastamise taotluse, jaanuari lõpuks on katastrisse kantud vaid ligi 40 000 maatükki.

Kõige kaugemale on jõutud Põlvamaal, kus katastrisse on jõudnud ligi 40% esitatud avaldustest. Kõige aeglasemalt läheb see protsess Ida-Virumaal -- seal pole veel jõutud isegi kümne protsendini.

Viimastel kuudel on märgatav maa ostueesõigusega erastamise tempo oluline kiirenemine. Tallinna linnavalitsuse omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese sõnul võib öelda, et neil läks detsembris «masinavärk käima».

Pealinnas aitab maa ostueesõigusega erastamise tempot tõsta otsus muuta erastamise korda. Seni andis linnavalitsus iga maatüki erastamiseks kaks korraldust. Esimesega anti teada, et maad saab erastada. Seejärel registreeriti maatükk katastris ning järgnes linnavalitsuse teine korraldus, milles näidati ära, kuhu tuleb maksta EVPd.

Tuntavalt mõjutas protsessi ka see, et ligikaudu üks kolmandik inimestest leidis pärast maa erastamiseks tehtud positiivset otsust, et neil pole EVPsid, mille eest maad osta. Seetõttu jäid ka sõlmimata maa ostu lepingud. Nüüd on Tallinnas maa erastamise protsessis kaks korraldust ühendatud, maatükk erastatakse inimesele alles pärast seda, kui maa eest on makstud. Sellega jääb ametnikel ära tükk tühja tööd. Tänavu loodetakse Tallinnas teha 5000--6000 korraldust maatükkide erastamiseks. Kokku on avaldusi esitatud üle 26 000, kuid kuna suur osa neist on dubleeritud (näiteks on krundi omanik viimastel aastatel vahetunud, avalduse maa erastamiseks tegi ka uus omanik), siis peaks aasta lõpuks pealinnas selle protsessiga ligi poole peale jõutama.

Tallinna linnavalitsus on niisiis omalt poolt püüdnud maa ostueesõigusega erastamist kiirendada, palju sõltub aga teiste ametkondade tööst.

Pikad järjekorrad on mõnes maakonnas maakatastris, seal võib registreerimine aega võtta mitu kuud. Maa-amet kavatseb tänavu selle probleemi lahendada.