Läti põllumehed saavad toetust

1,5 miljonit latti toetussummast on ette nähtud maaparanduseks ja väetamiseks. Kavas on tõsta ligi 60 000 ha põllumaa kvaliteeti, suurendades saagikust 20--30% võrra. Nii võiks tulu hektari kohta tõusta 50--60 mln lati ehk 1200--1500 kroonini.

Põllumajandustootjatele on riik uute põllumaade omandamiseks eraldanud 6 miljonit latti, mille arvel kaetakse kuni 30% omandatava maa katastriväärtusest.

Piimatootjad saavad dotatsiooni, kui väljalüps lehma kohta on vähemalt 4000 kg aastas ning tootjal on vähemalt kolm lehma. Sellisel juhul moodustab dotatsioon lehma kohta 1--3 latti ehk 25--75 krooni kuus.

Subsideeritakse ka loomade ostmist välismaalt tõuparanduse eesmärgil, milleks võetud laenust riik katab 30%.

Põllumajandusministeeriumi andmetel on vaid 6,4% Läti taludest spetsialiseerunud. Toetustega on kavas spetsialiseerumist kiirendada ning toetada maaviljelejaid, kes on müünud vähemalt 70 tonni suhkrupeeti, 3 tonni lina, 30 tonni õlleotra või 300 tonni kartulit. Kokku on spetsialiseerumise soodustamiseks eraldatud 1,8 miljonit latti.

Toetused hõlmavad ka seemnevilja kasvatamist, erametsa taastamist, kalamajandust ja mittetraditsiooniliste alade arendamist.

Põllumajandustootjate laenude garanteerimiseks lõi maaelu arengu fond 1997. aastal krediitide garanteerimise fondi, mis tagab osa võetavast laenust.

Läti subsideerib põllumajandust alates 1994. aastast, mil subsiidiumiteks kulunud summa oli 1,1 miljonit latti kuus. ETA