Suure seitsmiku tulevik lahtine

Prantsusmaa esindaja Euroopa komisjonis, rahandusvolinik Yves-Thibault de Silguy on selgelt mõista andnud, et pärast euro käibeletulekut ei ole G7 koostöövorm enam vastuvõetav. G7, kuhu kuulub vaid viis Euroopa Liidu riiki, ei saa vastu võtta otsuseid kogu ELi nimel, väidab volinik.

ELi riikidel on juba ühine esindus maailma kaubandusorganisatsioonis (WTO) ja teatud määral ka ÜROs. Yves-Thibault de Silguy sõnul peaks EL ühel häälel kõnelema ka IMFis ja G7 kohtumistel.

ELi kuluaarides on välja pakutud G3 idee, mille moodustaksid Euroopa Liit, USA ja Jaapan, mis on juhtivad riigid tuleviku valuutakõnelustes. See jätaks aga kõrvale Suurbritannia, kes ei plaani ühisrahaga liituda enne 2002. aastat.

Samas on britid juhtivate tööstusriikide ühenduses osalenud selle asutamisest peale, kui viie riigi (USA, Suurbritannia, Saksamaa, Jaapani ja Prantsusmaa) juhid pärast 70. aastate naftakriisi OPECi suureneva mõjujõu arutamiseks kokku tulid. Peagi said osavõtukutse Kanada ja Itaalia ning pärast raudse eesriide langemist on G7 diskussioonidest piiratud ulatuses osa võtnud ka Venemaa.

Ehkki G7 mõjujõud ei ole enam võrreldav 1980. aastatega, mil valuutaturud kohtumisel väljaöeldule palju tugevamalt reageerisid, jääb suur seitsmik kaalukaks ühenduseks ka edaspidi. Kasvõi sellepärast, et sinna kuuluvatel riikidel on suur mõju sellistes organisatsioonides nagu rahvusvaheline valuutafond ja maailmapank. DN-DI