Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA-l rekordiline kaubandusdefitsiit
Kogu käesoleva nädala jooksul on valuutaturge iseloomustanud passiivsus ja passimine. Kuulduste põhjal on mitmed investeerimisfondid hoidmas pikki dollaripositsioone lootuses, et homme algaval seitsme juhtiva tööstusriigi (G7) rahandusministrite ning keskpankade juhtide kokkusaamisel jeeni kurssi «üles ei räägita». Inglise Panga juht keeldus kõneluste päevakorda täpsemalt kommenteerimast, väites vaid, et taoliste kokkusaamiste arutlusteemaks on valuutakursid olnud alati.
Saksa marga suhtes liikus dollari kurss kitsastes piirides. Ühendriikide valuuta kaotas veidi oma väärtust tehnilise kauplemise tõttu. Pikemaajalises perspektiivis nähakse aga marga tugevnemist, sest läheneb Euroopa rahaliidu stardikuupäev ning see toob paratamatult endaga kaasa pingeid. Saksamaa Liidupank jättis eile intressimäärad muutmata, analüütikute spekulatsioonide kohaselt mõjub sarnase poliitika jätkumine ka lähikuudel margale halvavalt. Buba veebruarikuu raportis on öeldud, et riiki ei ohusta ei inflatsioon ega ka deflatsioon. Jaanuarikuu 3M rahapakkumine aastasel baasil tõusis 3,1%, mis on lubatud vahemiku (3--6%) miinimumi lähedal.
USA kaubandusdefitsiit kasvas detsembris 24,3 protsendi võrra 10,79 mld dollarini. Aastane kaubandusdefitsiit kasvas 113,75 mld dollarini, mis on suurim alates 1988. aastast. Toona oli USA välisvõlg 115,9 mld USDd.
Dollari kurss reageeris andmete avaldamisele üllatuslikult tõusuga. USD, mis päeva jooksul liikus valdavalt alla 1,82 DEMi, tõusis kiiresti 1,825 DEMini (14,60 kroonini).