Kui palju avatus tegelikult kiirendab kasvu?

Seisukoht, et majanduse avatus (moonutusteta ning kitsendusteta rahvusvahelised majandustehingud) on kasulik majanduse arengule, on majandusteadlaste hulgas vähemalt teoreetilisel tasemel heaks kiidetud.

Seda igal juhul siis, kui riigis seoses majandusliku väliskonkurentsiga tekkida võivad majandusvälised ebasoovitavad raskused täielikult lahendatakse majanduslike otsetoetuste abil.

Kuid üsna raske on nimetatud kvalitatiivset seisukohta kinnitada kvantitatiivsete empiiriliste näidetega, seda eriti dünaamilises käsitluses. Hiljuti on selle küsimuse kohta oma uurimuse avaldanud dr Erich Grundlach Kieli maailmamajanduse instituudist. Regressioonarvutustes kasutas ta 22 arengumaa andmeid vähemalt kolme järjestikuse aasta kohta, kusjuures autor väidab, et mitmetel põhjustel tuli vaatlustest välja jätta endised sotsialismimaad. Põhiliseks andmebaasiks olid ÜRO 1994. aasta andmed.

Grundlach väidab, et majandusarengu seisukohalt osutub avatus tunduvalt olulisemaks, kui seda arvati seniste staatiliste efektiivsusanalüüside alusel. Oma nn koonduvuskiiruste võrdlemisel ta väidab, et arengumaade puhul on avatud majanduse koonduvuskiirus 2,5 korda suurem kui suletud majandusel.

Selgitamiseks toob ta selle arvu alusel arvutatud näite, et kui avatud majandus jõuaks 50 aastaga 90% tasemele oma potentsiaalsest tasakaaluasendist, siis suletud majandus on selle aja peale jõudnud ainult 60% tasemele.

Arusaajate lugejatena me muidugi teame, et statistiliste arvutustega saadu tulemused on ligikaudsed. Antud juhul tuleks arvu 2,5 mõista umbes nii, et tegelikult selle mudeli puhul võiks avatuse efekt olla vahemikus 2st kuni 3ni. Aga kui arvestada, et ka mudel ise ei ole täiesti usaldusväärne, siis tuleks seda vahemikku veelgi laiendada, no ütleme 0st kuni 5ni.