Pihkva tahab liha ja piima Eestist

26. veebruar 1998, 00:00

Ligi 900 000 elanikuga Pihkva oblast ja eriti 208 000 elanikuga Pihkva linn ei suuda end ise toita ja peavad tähtsamaid toiduaineid sisse ostma. Geograafilise läheduse ja ajaloolise harjumuse tõttu oleks liha- ja piimasaadusi mõttekas osta Eestist, kuid vastastikust kaubavahetust raskendab Venemaa poolt Eestile kehtestatud topelttollimaks tähtsamatele toiduainetele. Näiteks vorstikilole pannakse piiril otsa 12,5 krooni ja võile kroon 200grammise paki kohta. Sellegipoolest on Eesti toodetel Pihkvas hea minek, sest usaldatakse siinset kvaliteeti.

«Oleme siiamaani Eesti piimasaadusi ostnud Peterburi hulgiladudest, aga pole ju mõtet kaupa nii kaugelt vedada, kui Võru on Pihkvast 100 kilomeetri kaugusel,» märgib Pihkvas kahte suurt ja kahte väiksemat toidupoodi pidava ASi Fondor peadirektor Jevgeni Sokolov. Firma kaupluste käive oli mullu 17 miljonit krooni.

Üldse on Pihkvas kaks suurt toidukaubakeskust ja kümmekond rohkem kui 500ruutmeetrise müügipinnaga toidupoodi. Kõik poed kuuluvad eraomanikele.

«Tahame saavutada stabiilseid toidukaupade tarneid otse teie tootjatelt ilma Peterburi vahendajateta,» võtab ASi Fondur kaubandusdirektor Viktor Nikandrov lühidalt Pihkva kaupmeeste eesmärgi kokku.

Pihkva kaubandusvõrgus müüakse märkimisväärne kogus Läti piimasaadusi. Lätist toidukaupu Venemaale viies on tollimaks poole väiksem kui Eesti puhul.

«Eesti toidukaupa on Pihkva kauplustes suhteliselt vähe saada võrreldes Läti firmade toodanguga,» märgib Eesti konsul Pihkvas Andres Kolk.

«Piimatooteid ostame Lätist põhiliselt Daugavpilsi ja Jelgava piimakombinaatidest, Peterburist toome Eesti päritolu võid, hapukoort ja kohupiimakreeme,» selgitab Nikandrov. Eestis tahavad Pihkva kaupmehed tihedat koostööd teha ASiga Ühinenud Meiereid. Esialgu pidasid kagunaabrid Meiereide hindu liiga kalliks.

«Me ei saa teile sama palju maksta kui näiteks Moskva firmad, sest Pihkva on vaene linn ja kallist toodangut ei õnnestu müüa,» selgitab Nikandrov. Tema sõnul pakuvad sealsed kauplused peamiselt Saksa ja Hollandi päritoluga juustu, kuid selle maitse ei ole Venemaal nii hinnatud kui Eestis valmistatud juustudel.

«Äkki saate oma Moskva kasumi arvel meie turu võitmise nimel Pihkvasse pisut odavamalt müüa,» keelitab Nikandrov, lubades kõik Pihkva toidukauplused panna Eestist pärit kaupa müüma.

«Kauplemine peab kasulik olema mõlemale poolele ja seepärast saab teatud kahing hinnakirjas ainult siis kõne alla tulla, kui hakkate pidevalt ettemääratult kindlaid koguseid ostma,» kaupleb ASi Ühinenud Meiereid ekspordidirektor Ivar Pukk.

Möödunud nädalal piimatoodete ekspordilepingule alla ei kirjutatud, kuid lähiajal teatavad Pihkva mehed, millise koguse kaupa ja millise hinna eest oleksid nad nõus ostma.

Pihkva kaupmeeste parlamentäärid marssisid möödunud neljapäeval UÜ Wõro Kommerts kontorisse sisse ja lubasid mitte enne ära minna, kui koostööleping on alla kirjutatud.

«Näitasime neile oma tehaseid Võrus ja Ahjal, ning venelased olid imestunud, et meie tootmistes peaaegu üldse juhtivpersonali pole,» märgib UÜ Wõro Kommerts müügidirektor Silver Ambos. Tema sõnul rahuldas pihkvalasi siinne vorsti hind ja leping kirjutati ilma suuremate vaidlusteta alla. Alustatakse väikestest kogustest, et toidukaubaga piiri ületamise protseduuri kõiki võimalikke karisid tundma õppida ja dokumentide liikumise kiirust testida. Kaugem eesmärk on Pihkvasse eksportida kuni 10 tonni keedu- ja poolsuitsuvorsti nädalas. Täissuitsuvorst ja singid on Venemaal kantud delikatesstoiduainete nimekirja ja nende hinnale lisandub 20% suurune käibemaks. Tavatoiduainete puhul moodustab käibemaks 10% hinnast

«Läti kogemus näitas, et toidukauba teise riiki viimine pole isegi siis lihtne, kui vabakaubandusleping olemas on,» meenutab Ambos, kelle rekord on 47 allkirja vorstikoorma Eestist Lätti viimisel.

Pihkva turu kogemus on olemas ASil Rakvere Lihakombinaat, mille Pihkva suurklient ostis kuni maksejõuetuks muutumiseni kuni 4 tonni vorsti nädalas. Mõnekuuse pausi järel leiti uus äripartner ja Rakverest lähetatakse Pihkvasse taas viinereid ning keeduvorsti.

«Müüme neile sama hinnakirja järgi, mis siinsetele klientidelegi,» sõnab ASi Rakvere Lihakombinaat ekspordijuht Erkki Valmra. Tema sõnul on Venemaal eriti nõutud Rakveres tehtud viinerid.

«Eestist pärit kaubale pole ju vaja isegi reklaami teha, tuleb ainult öelda, millistes poodides see müügil on,» meelitab Sokolov.

Pihkvas on 4000 ametlikku töötut ja töökohtade leidmine on suur probleem. Keskmine palk on ligi 400 rubla ehk 1000 krooni.

«Meie elatustase on 2-3 korda madalam kui Moskvas, seepärast ei saa ka Pihkva kauplustes olla hinnad samal tasemel Moskvaga,» nendib Pihkva linnavalitsuse toidukaubandusosakonna juhataja Igor Smirnov. Tema sõnul kohalikud inimesed ühiskondlikes toitlustusasutustes söömas ei käi. Toitu valmistatakse peaaegu eranditult kodus. Juur- ja köögivilja kauplustes peaaegu ei müüdagi, sest 80 protsendil peredest on kusagil linna lähedal oma põllulapp või suvilaköks.

Aktiivselt tegutsevad turud, kus müüakse peaaegu kõike. Liha on näiteks kauplustes odavam kui turul. Pihkvas on mitu väikest lihakombinaati ja piimakombinaat. Sealsed tooted on küll kenasti pakitud, kuid suhteliselt kallid, sest ettevõtetes kulub liiga palju raha juhtiva personali ülalpidamiseks.

Kaupmeeste väidete kohaselt Pihkvas katusepakkumine levinud pole ja kuritegevus on linnas kontrolli all. Seda põhjendab Nikandrov Pihkva väiksuse ja vaesusega. «Kurjategijail lihtsalt pole meie juures midagi teha,» märgib ta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:13
Otsi:

Ava täpsem otsing