Majandus määrab riigi arengutaseme

President Lennart Meri kõne Eesti Va-bariigi 80. aastapäeva aktusel polnud meeltmööda mitte igaühele. Eelkõige said nahutada poliitikud, keda aktusesaalis oli enamus. Teiseks pühendas president märkimisväärse osa oma kõnest majandusele, mis pole samuti parimas korras. Eks nendest pidupäeva jaoks rasketest teemadest siis ka üsna hõre aplaus kõne lõppedes.

Ootamatult positiivne oli presidendi pühendumine just majandusasjadele. Nii selgelt pole president majanduse kitsaskohtadele varem tähelepanu pööranud. Selgelt said välja öeldud Eestit pitsitavate majandusnähtuste terminid: impordi ja ekspordi tasakaalustamatus, jooksevkonto defitsiit, börsikriis, tarbijahinnaindeksi järsk kasv jne.

Presidendi varasemates kõnedes pole majandusasjadele just üleliia ruumi jäänud, seepärast oli nüüdne kõne paremini tasakaalus -- majanduse ja riigi, baasi ja pealisehituse mõttes. Võib-olla oleks mõni aspekt õnnestunud veelgi paremini sõnastada: kuidas saab riik majandust edendada.

Majandusega on riik tõepoolest kohustatud tegelema, aga seejuures küllaltki spetsiifilisel moel. Oluline on mõista, et samm, mis viib riigi sekkumiseni majandusse, on lühike.

Riik ei pea korraldama majandust, püüdma riigiettevõtetes maksimaalselt palju toota vms. Vastupidi, majandus tuleb erastada. Riigil kui pealisehitusel ei ole majanduslikke funktsioone. Kui loeme, et majandus on ikkagi see baas, millel riiklik pealisehitus seisab, siis ei saa me ehitada riiki ülevalt allapoole, katusest vundamendi poole.

Riigi võimalused majanduse edendamiseks on maksupoliitika, erastamine, maareform, investeeringute soodustamine, vaba konkurentsi garanteerimine, kapitali vaba liikumine, koostööaldis välispoliitika, ühesõnaga -- majandusvabaduse garanteerimine.

Et Eesti satuks etteotsa ka sinna nimekirja, mis algab Singapuri, Bahreini ja USAga -- suurima majandusvabadusega riikide hulka. Bahrein on Eestist väiksem riik Pärsia lahes, kelle suurus ei ilmne absoluutsel skaalal. Eestil oleks sellest üht-teist tähele panna.

Klassikaliselt soodustavad ja edendavad majandust madalad maksud, madalad intressid, välisinvesteeringud, vaba konkurents jne. Siin saab riik palju ära teha.

Mitte kehtestada uusi makse, nt kaitsetolle. Soodustada investeeringuid ettevõtlusse kuni investeeringutelt tulumaksu täieliku kaotamiseni. Mõõdukas ja tasakaalus eelarve loob eeldused stabiilseks rahasüsteemiks. Kindlasti ei ole kõik nii lihtne ja üksühene. Aga riigil on omad nõunikud, ministeeriumid, kantslerid, kokku päris suur aparaat, mis ongi seoste analüüsimiseks loodud.

Kui me alustame ülevalt, riigi ehitamisest, võime jõuda tont teab kuhu, parimal juhul riigikapitalismi. Ent elu on korduvalt näidanud, et riik ei ole hea omanik, hea peremees. Sest see pole tema funktsioon. Kui alustame alt, õigete majanduspõhimõtete elluviimisest, jõuame korralikku, arenenud, vabasse ja loodetavasti jõukasse riiki.

Mati Feldmann on Äripäeva kolumnist. Erinevalt paljudest poliitikutest talle president Lennart Meri aastapäevakõne meeldis.