Riik maksustas ametiautod

Järgmisel nädalal avaldab Riigi Teataja rahandusministri määruse erisoodustuste eest maksmise korrast, mis hakkab kehtima tagasiulatuvalt alates 1. märtsist.

Määruse kohaselt peavad firmad hakkama pidama iga sõiduvahendi kohta läbisõidetud kilomeetrite arvestust ning esitama sisseseatavas sõidupäevikus tööasjus tehtud sõidud ja erasõidud. Erasõidud loetakse tööandja poolt tehtud erisoodustuseks, mis maksustatakse 26% tulumaksu ja 33% sotsiaalmaksuga. Maksu peab tasuma firma, mitte soodustuse saaja.

Kui firma ei soovi sõidupäevikut pidada, arvestab maksuamet erisoodustuse hinnaks 2000 krooni kuus, mille pealt tuleb maksta 1180 krooni maksu.

Maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd ütles, et ilmselt ei hakka kehtestatud maksust eelarvesse tulu laekuma, sest rahandusministeerium pole ette näinud maksu kogumise mehhanismi.

«Selleks peaks politsei hakkama teedel autosid peatama ja teekonnalehti kontrollima, selgitas Sõerd maksu kogumise raskust. «Maksuametil pole võimalik kontrollida, kas maksu maksmiseks vajalikud tingimused on täidetud,» ütles Sõerd.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt selgitas, et riik soovib rahandusministri määrusega aidata eraettevõtjatel oma autode kasutamise üle arvestust pidada. Hundi sõnul hakatakse raamatupidamise revideerimise ajal kontrollima, kus firma oma autosid pargib, et vältida maksuvabalt firma autoga hommikul tööle sõitmist.

«Pole vahet, kas sõidab peaminister, minister või ajalehe fotograaf,» ütles Hunt.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Aili Ohlau sõnul pole eelmisel aastal ministeeriumile kuuluvate autodega ametlikult erasõite tehtud ning tänavu pole plaanis ministeeriumi eelarvest erisoodustusmaksu tasuda.

Aivar Sõerd ütles, et erisoodustuste andmise eest koostatud maksunõue riigiasutuse suhtes ei läheks kohtus läbi, sest riigiasutused pole tulumaksukohustuslased.

Maksumaksjate liidu juhatuse esimees Enn Roose teatas, et liit kaalub rahandusminister Mart Opmanni kaebamist kohtusse. Roose väitel rikkus Opmann erisoodustusi käsitleva määrusega põhiseadust.

Seaduse kohaselt võib erisoodustuse saaja olla vaid ettevõtte töötaja, kuid rahandusminister on erisoodustuse saaja määramisel omavolitsenud ja määranud nende hulka ka töötaja sugulased, ütles Roose. «Selle asemel et ise tööd teha, panevad ametnikud ettevõtja tegema lisatööd ja täitma mingisugust sõidupäevikut,» lisas Roose.

Kuna erisoodustus kehtib vaid töötajaile, lubas Roose oma ainsa töötaja lahti lasta ja sõlmida tema kui üksikisikust ettevõtjaga lepingu.

ASi Pennu Computer Technology nõukogu esimees Alo Koop ütles, et pikki tööpäevi tegeval ettevõtjal pole võimalik era- ja ärisõitudel vahet teha. See raskendab arvepidamist ja ei võimalda maksuametil meid kontrollida, sõnas Koop.

«Määrusest saab hea äriidee ja seda paberimajandust hakkab korraldama lihtne arvutiprogramm,» ütles Koop. Tema sõnul võivad arvutifirmad luua programmi, mis hakkab vastavalt läbisõidetud kilomeetritele maksuametile sobiva teekonnakirjeldusega sõidupäevikuid trükkima.

«Arvuti- ja paberifirmad rõõmustavad, sest kui pakk paberit maksab 35 krooni, miks peaksin ma maksma üle 1000 krooni kuus,» ütles Koop.

ASi Pakterminal juhatuse esimees Antti Oidsalu rääkis, et pole loogiline, kui erisoodustuse piirhinnaks loetakse 2000 krooni, kuid töötajale saab isikliku sõiduauto kasutamist tööülesannete täitmiseks kompenseerida vaid 500 krooniga.

Aivar Sõerd maksuametist kinnitas, et erisoodustuse andmise eest kehtestatud sõidukimaks ei laiene liisitud autodele.