Kui 200 MHz jääb liiga kaugeks

200megahertsise MMX-protsessoriga arvutid, mis arvutihinnaindeksis kajastuvad, jätkavad hinnaskaalal jõudsalt allakäiguteed: välismaised arvutid odavnesid koguni 18%, kodumaised veidi vähem. Odavamaks läksid nii protsessorid kui mälud. Välismaise suurtootja Compaqi pressiteates kuulutati koguni, et 200MHz MMX-protsessoriga kontoriarvuti hind monitorita langes veebruari lõpuks alla 750 dollari.

200megahertsine ja multimeedia laiendusega protsessor polnud aasta tagasi tavalise arvutiostja unistusteski. Tavaline, kuni 166megahertsine Intel Pentium või 486 protsessor on kontoriarvuti sees endiselt hoopis tavalisemad. Kui aga arvutitööstus eest ära jookseb, kuidas siis oma vana arvutiga uutele nõudmistele järele jõuda?

Mõnel vanemal arvutil pole veel häda midagi. 200 megahertsil ja 166 megahertsil on ühe tavalise kontoritöö seisukohalt väike vahe ja veel aeglasema protsessoriga arvuti saab panna käima kiiremini, kui talle mälu juurde osta. Windows 95 nõuab vähemalt 16 MB põhimälu, Windows NT puhul algab korralik töö aga 32megabaidise mänguruumi juures. Kui vanal arvutil on mälu vähe, saab selle mõne tuhande krooniga viia talutavale tänapäevasele tasemele protsessori kiirusest viimast välja pigistamata.

Nii et vana arvutiga ei pea mitte lammutuskotta minema, vaid teinekord piisab arvutisalongist läbiastumisest ning paari tuhande kroonisest ostust, et vana tööloom jälle kiiremad tuurid üles võtaks.

Kui Windowsi keskkonnas tegutsedes operatiivmälust puudu tuleb, võetakse lisa kõvakettalt swap-mälu näol. See aga tähendab, et kiire operatiivmälu asemel pöördutakse aeglase kõvaketta poole ja protsessor võib olla ükskõik mitmesajamegahertsine, ikkagi jääb töö aeglaseks. Nii et enne kui otsustate oma arvutiparki uuendada, uurige mõne süsteemiressursside mõõtjaga välja oma arvuti kitsaskohad -- kas selleks on ikka protsessori töökiirus või hoopis mälu?

Eelmisel nädalal Raekoja platsile tulnud Suni bussi ümber tunglemine tähendas seda, et Inteli kõrval hakkab kontoritesse tungima ka RISC-protsessoriga Suni tööjaam. Silma hakkas riigifirmade IT esindajaid, kes sõlmisid Suniga agaralt sidemeid.

Esialgu aga jääb Eesti ilmselt veel kauaks Inteli ja Microsofti ainuvõimusesse.