Püramiidskeemi lõpp Tartu moodi

Las Vegases on kõige kirglikumad ruletimängijad vanad naised koos oma emadega. Eestis on need vanad naised andnud oma raha libaärimeeste kätte, kes sellega oma sissetulekuid kasvatavad. Viimane näide on 7--8% suuruse kuuintressi lubadusega raha kokku laenanud Tartu firma EAG Autokeskus, kellel on tekkinud raskusi raha tagasimaksmisega.

Tartus juhtunu näitab, et inimeste mälu on lühike ning ikka ja jälle lasevad inimesed endal lihtsameelsusest ja rumalusest naha üle kõrvade tõmmata. Klimovi ja Belokoni petuskeemid on kiiresti ununenud.

Muidugi oli tegemist ahvatleva kuuintressiga, aga raha paigutades ei tasuks unustada majanduse kuldreeglit: mida kõrgem on intress, seda suurem on tõenäosus oma rahast ilma jääda. See seos kehtis ka EAG Autokeskuse puhul.

Investorite usaldust võis suurendada küll EAG Autokeskuse reklaamis kasutatud BMW logo, mis võis jätta mulje, nagu oleks investeering sama riskivaba kui Eesti kroon.

Tuhatkond lihtsameelset investorit, kellest 90 protsenti olid pensionärid, sattus klassikalise püramiidskeemi ohvriks. Kokku võivad nad kaotada 15 miljonit krooni. Paljudele tähendab EAG Autokeskuse pankrot pikka aega kogutud säästude kadumist. Nii andis üks pereema firma käsutusse 10 000 krooni, lootes mõne kuuga seda summat kasvatada, et siis reisile minna. Üks vanem abielupaar paigutas aga firmasse ligi 200 000 krooni vaba raha. Nüüd on mõlemad pered arvatavasti oma säästudest ilma.

Suurt tulu teenisid ainult esimesed rahapaigutajad. Nende kaudu läks liikvele kumu kiire rikastumise võimalusest ja inimesed viisid jooksujalu ning ilma igasuguse garantiita oma raha petturitele. Niikaua, kuni on lihtsameelseid ja kergeusklikke, töötavad ka sellised petuskeemid.

Tõenäoliselt pani firma kogu selle raha börsile ja kuni aktsiate hinnad kerkisid, oli võimalik maksta investoritele ka turuhinnast märgatavalt kõrgemaid intresse.

Praegusel juhul ei saa rahakaotuses kedagi peale iseenda süüdistada. Riigil on sellistele pettustele väga raske kätt ette panna. Üks asi, mida riik võiks küll teha, on hoiatada kodanikke meedia kaudu selliste firmade eest.

Avalik-õiguslik televisioon võiks näiteks pärast majandussaadet «Kapital» avaldada reklaamklipi, kus inimestele tuletatakse meelde Klimovi, Belokoni ja nüüd ka Tartu libaärimehe Petru?enkovi nime.