Juhuslikud partnerid

Artikkel

- Uudised
- 4. märts 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Juhuslikud partnerid
Väliskaubanduse edetabeli kümne viimase riigi seas suutis Eesti saavutada posi-tiivse kaubavahetusbilansi vaid Saint Kitts ja Nevise ning Hollandi Antillidega.
Ühel Eesti firmal õnnestus Sain Kitts ja Nevisesse müüa 5000 krooni eest kaltsu ja kasutatud rõivaid. Tehing pidi olema kasulik, sest kalts müüdi 217kroonise kilohinnaga. Tosinkond aastat tagasi nime Saint Cristopher ja Nevis kandnud ingliskeelne riik asub Kariibi meres.
Täpselt kindlaks tegemata Hollandi Antillide veesõidukile osteti 2500 krooni väärtuses Eesti päritolu tubakat ja alkoholi.
«Palau, Palau, Palau,» oigab Koidu Talli majandusministeeriumi analüüsi ja prognoositalitusest väsinult. «Kes küll ütleks, mis maailmajaos see asub,» krõbistab ta arvutihiirega mööda andmebaase.
Kired Euroopa Liidu maadesse või Venemaale müüdavate piimatoodete ümber ergutavad avalikkuse meeli, kuid alatine saladuseloor katab tehingut, millega tundmatu Eesti firma ostis 5000 krooni eest seinakontakte kaunikõlalise nimega riigist Palau.
Välisministeeriumi pressitalituse juht Ehtel Halliste kinnitab, et Palauga Eestil diplomaatilisi suhteid pole.
Kaubandustööstuskoja euroinfokeskuse juhataja Erki Kõiv ütleb, et Palau nimi ei tekita temas mingeid kujutluspilte. ENE kaardid juhatavad uudishimuliku Itaaliasse Sardiiniasse, kuid lähemal uurimisel selgub, et tegemist on siiski 15 000 elanikuga riigiga Mikroneesias, kus kõneldakse palau keelt ja käibib USA dollar.
Väikseima panuse Eesti väliskaubanduse ligi 20 mld kroonisesse defitsiiti andsid India ookeanis asuvad Kookosesaared, kust imporditi 500 krooni eest kraane ja klappe reservuaaridele.
Vaikses ookeanis asuv Kiribati, mis paistab maailmakaardilt nagu rida kärbsemusta, ostis eestlastelt 300 krooni eest paberimassi, 1000 krooni eest metalltooteid ja 15 000 krooni eest elektriseadmeid.
Kiribatilastel õnnestus eestlastele müüa 1200 krooni eest elektriseadmeid. «Kas see võis olla üks mobiiltelefon,» püüab Koidu Talli mõistatada.
Kuigi Eesti väliskaubanduse viimase kümne seast langeb Kiribati välja, võib teda pidada kaubanduse juhupartnerite tüüpnäiteks. Kõiv teab, et Kiribati lipp meenutab ENSV lippu.
«Mina neid tuhandekroonilisi kaubanduspartnereid ei usalda,» ütleb Talli. Inimeste fantaasial pole endale tulusate kombinatsioonide otsimisel piire, arvab ta.
Kui firma deklareerib riigile impordi või ekspordi, siis pole ametnikel alust esitatud andmetes kahelda.
«Need on nii tähtsusetud riigid, et ei huvita kedagi,» räägib Ehtel Halliste välisministeeriumist.
«Ainult inimene, kellel midagi tarka teha pole, tunneb nende riikide vastu huvi,» ütleb Koidu Talli majandusministeeriumist.
«Juhuslikud ühekordsed tehingud,» oletab Erki Kõiv kaubandustööstuskojast.
Hetkel kuum