Taanis taktikalised valimised

Avaliku arvamuse küsitluste kohaselt on toetus valitsevatele erakondadele praegu tugev. Samal ajal on ebasoosingusse sattunud opositsiooni juhtpartei Venstre ja selle liider Uffe Ellemann Jensen.

Mõni aeg tagasi nõudis Jensen rahandusminister Mogens Lykkedofti kohtu alla andmist. Lugu ise on järgmine. Taani ühel juhtival kommertspangal Den Danske Bankil õnnestus vältida suuri kahjumeid seoses Fääri saarte peamise pangaga, mis varem talle kuulus. See juhtum ajas Fääri saarte elanikud vihale ja nad leiavad, et Taani, mis kannab hoolt nende välis- ja kaitsepoliitika ning osaliselt majanduspoliitika eest, on neid petnud. Uffe Ellemann Jensen väitis, et finantsminister oli sundinud oma alluvaid panga kahjumeid varjama. Kuid seejärel ta miskipärast taganes kohtunõudest ja kogu asi sumbus.

Seakasvatus on Taani üks tähtsamaid ekspordituluallikaid. Seepärast on arusaadav, et sellele pööratakse palju tähelepanu. Nii nõuab talunike ja linnaintellektuaalide huve esindav Venstre, et sigadel peaks sulus olema mänguasju ja palaval suvel peaksid nad saama jahutust. Kuna talunikud leiavad, et loomasõbralikkus läheb neile kulukaks, on paljud Venstrele selja pööranud.

Teiseks on Venstre ka lindude sõber, nõudes, et linnukasvatajad ei tohi linnumajades hoida öö päev läbi valgustust, mille eesmärk on, et linnud rohkem sööksid. Linnusuletootjate liidu esimees Martin Merrild on nimetanud seda ettepanekut elukaugeks valimisnõksuks.

Oma valimispropagandas on Venstre ja konservatiivid pannud rõhu maksude vähendamisele. Teatavasti on praeguse valitsuse ajal kehtestatud 60 uut maksu.

Taanis pääsevad erakonnad parlamenti ainult kaheprotsendilise toetusega, mistõttu praegu on seal esindatud üheksa parteid, lisaks neli mandaati on Gröönimaal ja Fääri saartel. Praegune sotsiaaldemokraatide juhitav valitsus on olnud vähemusvalitsus, kuid neil on õnnestunud opositsiooni killustatuse tõttu püsida võimul viis aastat, ehkki üks väikepartei sealt lahkus. Viimaste küsitluste järgi toetab võimukoalitsiooni vasakparteisid 47,6 protsenti ja opositsiooni kodanlikke erakondi 47,8 protsenti valijaid.

Valitsuse majanduspoliitika on olnud üliedukas, ehkki tegelikult on sotsiaaldemokraadid jätkanud 1980. aastatel kodanlike parteide alustatud karmi kokkuhoiu poliitikat. Selle tulemusena on sisemajanduse kogutoodang (SKT) 1994. aastast peale kasvanud üle 3% aastas ning nii era- kui ka riiklik tarbimine on kasvanud. Inflatsioon on püsinud 2% piires, maksebilanss on 20 miljardi Eesti krooniga plussis ja ka riigieelarve oli mullu ülejäägiga. Töötus on langenud varasemalt 10 protsendilt alla 8%. DI