Toornafta hind jätkab endiselt langust, mis on teinud murelikuks naftatootjad ja eksportijad. Teisipäeval langes brenti segu aprillilepingute hind Londoni naftabörsil peaaegu nelja aasta madalaimale tasemele (14,05 dollarini barrel), hommikutundidel langes see isegi alla 14 dollari.
Möödunud nädala lõpul tõusis päevakorrale naftat eksportivate riikide organisatsiooni (OPEC) erakorralise istungi kokkukutsumine abinõude arutamiseks nafta hinna edasise langemise vastu. Analüütikud on välja arvutanud, et Saudi Araabia, maailma suurim naftaeksportija, kaotab hinnalangusest võrrelduna möödunud aastaga kuskil 15% riigi tuludest, millest nafta moodustab umbes 75%.
Mõned naftatööstusega seotud eksperdid on hinnalanguse peatamise suhtes skeptilised. Suurbritannia naftauuringuid teostava kompanii Lasmo prognooside kohaselt hakkavad nafta tootjad-eksportijad oma toodangut kärpima alles siis, kui hind on langenud alla 10 dollari barrel.
OPECi möödunud aasta novembri otsusele suurendada ekspordikvooti 10% võrra lisandus veidi hiljem kolm olulist tegurit, mis aitasid kaasa nafta hinna edasisele langusele. Esmalt ebanormaalselt soe talv põhjapoolkeral. Põhja-Ameerikas, mis on suurim kütusetarbija, oli tänavune talv viimase saja aasta üks soojemaid. Teiseks teguriks oli Kagu-Aasia finantskriis, mille tõttu regiooni tarbimine väheneb sel aastal umbes 400 000 barreli võrra ööpäevas. Kolmandaks põhjuseks on ÜRO põhimõtteline otsus suurendada Iraagi ekspordikvooti programmi «Nafta toiduainete vastu» piires üle kahe korra 5,2 mld USDni poolaastas. Läbirääkimised Iraagi ja ÜRO vahel algavad esmaspäeval.
OPECi hädaistung ei pruugi siiski teoks saada. Organisatsiooni peasekretär R. Lukman saatis kõikide liikmesriikide naftaministritele kutse osaleda 16. märtsil toimuval monitooringu komitee korralisel koosolekul, millest loodetakse kujunevat täisvolitusetega istung. Venezuela, kes on ekspordikvootide suurim ületaja, teatas ministri mitteosalemisest. Ilma Venezuelata kaotab aga tippnõupidamine igasuguse mõtte.
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele