Talinvesti segane kasum

Auditeerimata andmetel teenis Talinvest eelmisel aastal üle 157 miljoni krooni kasumit, mis on parem suuremate kommertspankade kasumitootlikkusest. Kasumit teenis Talinvest põhiliselt investeeringutelt ja väärtpaberitelt, kinnitas Talinvesti finantsdirektor Üllar Udras.

Hansapanga ökonomist Mart Tõevere pidas tõenäoliseks, et Talinvest ei hinda väärtpabereid turuväärtuse langedes ümber, mistõttu sügisene börsilangusest teenitud kahjum firma aruannetes ei kajastu.

Talinvesti auditeeriva firma KPMG Estonia vannutatud audiitor Andres Root ütles, et rahvusvahelise tava kohaselt tuleb väärtpaberiportfell alla hinnata, kui selleks on põhjust. Allahindlust ei ole tarvis, kui on alust arvata, et langus on lühiajaline.

Sügisest börsilangust on raske lühiajaliseks hinnata, lisas Root.

Udras ütles spekulatsioone kasumi ümber kommenteerides, et kuna Talinvest ei ole avalik ettevõte, ei tahaks ta enne majandustulemuste audiitori poolt kinnitamist kasumit ega varade mahtu kommenteerida.

Talinvesti investeeringute juht Meelis Männik eitas, et Talinvest müüb rahaprobleemide leevendamiseks osalusi ettevõtetes, ja selgitas, et segadused võisid tekkida erinevate väärtpaberikontode olemasolust.

Talinvestil on viis väärtpaberikontot: Talinvest 1, Talinvest 2 ja kontod suuremates kommertspankades. Seadus ei keela juriidilisel ettevõttel omada mitut väärtpaberikontot.

Erinevad kontod annavad võimaluse spekuleerimiseks, kus hommikul müüb Talinvest 1 Talinvest 2-le mingi hulga mingi ettevõtte aktsiaid. Talinvesti osalus sealjuures ei muutu, kuid aktsiahind tõuseb. Õhtupoole müüb juba Talinvest 2 aktsiad kolmandale investorile ja teenib sellelt tulu, mis kajastub Talinvesti kasumina.

Tallinna börsi juht Helo Meigas ütles, et maailmas on see levinud turumanipulatsiooni võimalus, kuid praktikas on selle kasutamine vähereaalne, sest ei jääks börsile märkamatuks.

Tallinna börsi edastatav statistika kajastab osaluste muutumist kontode tasandil, mistõttu ühe ettevõtte aktsiaid mitmel kontol kokku ei liideta ja andmed osutuvad ebatäpseks, tunnistas Meigas. Tema sõnul on sellist süsteemi kavas muuta, kuid praegu jääb see keskdepositooriumi taha kinni. Meigas lisas, et aasta lõpu andmed on kavas käsitsi äriregistri numbrite järgi kokku lüüa.