Poola Brüsselile kõva pähkel

09. märts 1998, 00:00

Kuu lõpus ELi liitumisläbirääkimisi alustav Poola tahab aastast 2002 olla täisliige ning esindada Saksa-Prantsuse esiduo kõrval võrdse partnerina Kesk- ja Ida-Euroopa riikide rühma.

Erinevalt Poola ametnike optimismist ennustab Poolast pikema käsitluse avaldanud Briti majandusajakiri The Economist pikki ja vaevalisi kõnelusi.

Teistel kandidaatidel, olgu nad pealegi ettevalmistustes kaugemale jõudnud, on vähe lootust liitu pääseda enne Poolat, mida peetakse piirkonna liidriks nii suuruselt kui poliitiliselt kaalukuselt.

Millest saavad siis põhiteemad Poola eurokõnelustel?

«Põllumajandusest,» vastas küsimusele reedel Poola peaminister Jerzy Buzek, kes tahab Brüsselist välja kaubelda sama suured põllumajandus- ja regionaaltoetused kui on liidu praegustel liikmetel.

ELi keskmise 8% asemel on aga Poola põllumajanduses hõivatud 28% riigi 39mln elanikkonnast. Suurusele lisandub mahajäämus, Economist võrdleb Poola majandeid Prantsuse farmidega 40 a tagasi. Sektori kaasajastamiseks kuluks 10--12 a, on arvanud Poola välisminister.

Mullu detsembris keelustas EL hügieenilistel kaalutlustel Poola piimatoodete impordi, mille aastane kogumaht ulatus 43 mln dollarini.

Teine suurem nõue ELile on tagada Poola kodanikele peaaegu üleminekuajata pääs liidu tööturule. Eriti ägedalt on selle vastu juulis ELi eesistujariigina alustav Austria, kellel on kandidaatriikidega 1200 km ühist piiri. Eri hinnanguil voolaks riiki ning paisutaks Austria tööpuudust 100 000 -- 700 000 tööotsijat Ida-Euroopast.

Economist kirjutab, et end piirkonna tiigriks nimetaval Poolal tuleb veel kõvasti pingutada ettevõtete erastamisel ning rasketööstuse ümberkorraldamisel. Pikka aega on Poola ELiga vaielnud söetööstuse protektsionistlike tariifide üle. Mullu andsid riigi enam kui 50 kaevandust 1,7 mld zlotti kahjumit, sektori võlad ulatusid 12 miljardini.

Teravalt on üleval piiriküsimus. Ühelt poolt kahtlustab EL, et uued liikmed ei suuda piire rahuldavalt kontrollida, nood omakorda ei taha kahjustada kaubandussuhteid Ukraina, Valgevene ja teiste EList välja jäävate riikidega. Kahju oli näha löögist Poola tulusale piirikaubandusele, mille tingis viisare?iimi taaskehtestamine Valgevenega.

Viisavaba liikumist sätestav Schengeni leping ei ole aga läbirääkimiste teema -- Amsterdami lepingu järgi laieneb see uutele liikmetele täies mahus. Seda lisaks muudele ELi reeglitele, mille hulk on viimaste liikmete vastuvõtmisest oluliselt kasvanud. Juba nende interpreteerimine, rääkimata rakendamisest, võib kõneluste tempot maha võtta. Osa seadustikust, eelkõige põllumajandus- ja regionaalpoliitikat ning institutsioonide ülesehitust puudutav, vajab enne liidu laienemist reformi.

Economist püüab ennustada Poola kui liikmesriigi profiili. Õigustatud on paralleel katoliikliku Hispaaniaga, millel on ELis võitleja reputatsioon. Põllumajandus lähendab Poolat Prantsusmaa ja Saksamaa talunike lobby'le. Paljud poolakad, sealhulgas valitsusliikmed, pooldavad jätkuvalt riigi osalemist majanduse juhtimises ning riiklikke toetusi. Poola tugev rahvustunne võib pingestada poliitilist integratsiooni.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 18:15
    Otsi:

    Ava täpsem otsing