Truuväli juhib oma taotluses tähelepanu põhiseaduse-le, mille kohaselt on tollimaksu kui riikliku maksu kehtestamine ja tühistamine riigikogu suveräänne ning võõrandamatu õigus, mida tal ei ole õigust delegeerida täidesaatvale võimule.
«Tollitariifiseaduse 15. paragrahvi 3. ja 5. lõikes on delegeeritud valitsusele nii maksu konkreetse objekti, suuruse, ajalise kehtivuse kui ka selle kaudu tollimaksu kui sellise kehtestamine üldse,» kirjutab Truuväli.
Riigikohtus valitsuse liikmena esinenud justiitsministri Paul Varuli väitel kehtestab tollitariifide seadus erireeglid, mis võimaldavad valitsusel operatiivselt teostada välispoliitikat. «Arvestades tollitariifide ajutist iseloomu on õige see anda valitsuse pädevusse,» selgitas Varul. «Tollitariifiseaduse loogika põhineb sellel, et see peab välispoliitilistes otsustustes olema operatiivne.»
Truuväli heitis seaduse loojatele ette lohakust ja saamatust. «Tollitariifiseaduses pole määratletud maksu kehtestamise kriteeriume,» põhjendas Truuväli. «Seadus ei too põhimõttelisi mõisteid.»
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made ütles riigikohtus, et seadus on sellises konditsioonis, nagu praegune riigikogu selle suutis vastu võtta. «Tollitariifiseadus on majanduspoliitiline seadus, mis aitab reguleerida kaupade liikumist piiril,» rääkis Made.
Riigikohtusse eksperdina kutsutud TÜ avaliku õiguse instituudi lektori Lasse Lehise sõnul on tollitariifiseaduse pealkiri eksitav. «Seaduse autorid on sisuliselt ette valmistanud maksuseaduse,» lisas Lehis.
Koonderakonna ja Maarahva ühenduse algatatud tollitariifiseaduse võttis riigikogu vastu oktoobris. Õiguskantsler tegi riigikogule 12.12.97 ettepaneku viia seaduse mõned lõigud põhiseadusega kooskõlla. Kuna riigikogu ei toetanud 17.12.97 õiguskantsleri ettepanekut, esitas Truuväli sellekohase taotluse riigikohtule.
Tiit Made ja Paul Varuli väitel pole õiguskantsleri taotlus põhjendatud ning nad palusid riigikohtul jätta see rahuldamata. Riigikohus teeb oma otsuse teatavaks 23. märtsil.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Enimloetud
3
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
4
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
Tagasi Äripäeva esilehele