Jeltsin tekitas turuvirvendust

Venemaa presidendi Boriss Jeltsini äkiline haigestumine reedel ja turgude leige reageering sellele võimaldavad analüütikute hinnangul teha mitmeid olulisi järeldusi.

Kõigepealt, kui Venemaa keskpank teatas reedel, et alandab alates esmaspäevast, s.o tänasest, refinatseerimismäära seniselt 36 protsendilt 30-le ja lombardimäära samuti 36 protsendilt 30-le, süvendas see investorites usku, et Venemaa valitsuse vilja kandma hakanud fiskaalpoliitika jätkub.

Kuid vaevalt veerand tundi hiljem Kremlist tulnud teade presidendi äkilise haigestumise kohta alandas Vene aktsiate kurssi, vähendas riiklike väärtpaberite ostmise indu ja tugevdas kergelt USA dollarit Saksa marga suhtes. See mõju jäi aga väikeseks ja lühiajaliseks, võrreldes lähiminevikuga, kus vähimgi vihje Jeltsini tervise halvenemisest tekitas kohe kiire müügilaine. Praegune reageering näitab, et selle aasta algul on usaldus Vene majanduse vastu Moody'se äsjasele reitingu alandamisele vaatamata kasvanud.

Usalduse kasvul on mitu põhjust. Tuletagem meelde, et Venemaa sisemajanduse kogutoodang (SKT), mis 1990. a peale oli kahanenud 43%, hakkas 1997. a esmakordselt natuke kasvama (0,4%). See lubas teha optimistlikumaid prognoose, aga läinud aasta lõpul lahvatas Aasia finantskriis, mis tabas valusalt ka Venemaad. Kriisi mõjul tõmbasid välisinvestorid ainuüksi aasta kahe viimase kuuga Venemaalt välja neli miljardit dollarit.

Et rublat kaitsta ja kapitali väljavoolu peatada, oli Venemaa keskpank sunnitud refinantseerimismäära tõstma 28 protsendilt 42-le, mis aga ähvardas lämmatada hapra majanduskasvu. Pärast seda suutsid keskpank ja valitsus hoida rubla ja riiklikud väärtpaberid (GKO) stabiilsed ning alandada refinantseerimismäära algul 36-le ja nüüd siis 30-le.

Usalduse taastamise tulemusena on välisinvestorid ostnud veebruaris Vene väärtpabereid 2,4 mld dollari eest ning vahepeal katastroofiliselt kahanenud keskpanga valuutavarud on kasvanud viimase kuuga 600 mln dollari võrra ja on praegu 16 mld dollarit. Majandusminister Jakov Urinson loodab, et otsesed välisinvesteeringud suurenevad tänavu 1997. a 3,5 miljardilt 6 mld dollarile.

Selleks nädalaks on Venemaa kavandanud välisturgudel Saksa markades oleva nominaalväärtusega euroobligatsioonide emissiooni, mis on esimene pärast 1997. a novembrit. Nagu ütles Vene rahandusminister Mihhail Zadornov, tähistab käesolev emissioon valitsuse viimase aja edu. Valitsus on märgatavalt suutnud parandada fiskaalpoliitikat, tänu millele on 30% suurenenud maksude kogumine, mille alalaekumine on eelarvet pikka aega koormanud. Lisaks on valitsus näinud vaeva erastamise avatumaks muutmisel ja rangema pankrotiseaduse loomisel. Valitsuse saavutused pole jäänud tähelepanuta ja seepärast ongi Venemaa presidendi tervise mõju turgudele hakanud kahanema.