Ärikohtumiseks peab kõigekülgselt valmis olema

Selle kümnendi algaastail palus ette- võtjalt tihti ärialast kokkusaamist järjekordne Eestit avastama tulnud välisettevõtja. Sageli oli tegemist riskialtide õnneotsijatega, kes üsnagi erinevatel põhjustel tulid maad kuulama ja soodsaid ärivõimalusi otsima.

Tänane juhukülaliste hulk on väike. Need, kes alles nüüd on otsustanud siin ärisidemeid sõlmida, on ennast hästi ette valmistanud.

Sama peavad tegema ka Eesti firmajuhid, sest võrreldes 1991.--1992. aastaga on tiheda konkurentsi ja langenud kasumimarginaalide tõttu ühe eksimuse hind märgatavalt tõusnud.

Enne kohtumist tuleb ettevõtjal väljendada oma eesmärke võimalikult täpselt. Kui kontakt välisfirmaga on loodud, tuleb määratleda vastastikused huvid: kas firma otsib oma toodangu müüjat, uut tarnijat, volitatud esindajat, strateegilist investorit tootmise laiendamiseks, toodete arendamiseks või uutele turgudele sisenemiseks. Väljend «otsin koostööd, võimalikud variandid» näitab eesmärkide selgusetust.

Veenduge, et mõlema poole eesmärgid on realistlikud. Suurte rahvusvaheliste firmade minimaalsed ostukogused ületavad sageli ühe Eesti ettevõtte tootmismahu.

Vähemtuntud firmade puhul uurige nii teiega kontakteerunud firma kui ka selle omanike tausta. Aastaaruanne ja infobuklett sisaldavad kõigele vaatamata subjektiivset teavet.

Infot saab taustauuringutele spetsialiseerunud firmadest, Internetist ja välisriikide saatkondadest.Uurige, mille poolest erinevad Eesti ja teie äripartneri päritolumaa kultuuri- ja ärialase suhtlemise tavad.

Arutage läbi ja fikseerige kirjalikult oma ettepanekud ning võimalikud alternatiivid. Kui tarvis, mängige eeldatavad stsenaariumid kõigepealt ise läbi. Läbirääkimistelauas ei ole vaidlustel enam kohta.

Valige firma esindajad selliselt, et kohtumisel osaleksid nii asjatundjad kui ka otsustajad.

Kohtumise käigus täpsustage kõigepealt selle kava. Leppige kokku, milliseid küsimusi millises järjekorras käsitletakse, kui palju on osalejatel aega, millised on mõlema poole esindajate volitused.

Kasutage professionaalselt koostatud esitlusmaterjale (aastaaruanne, infobuklett, grafoprojektori kiled). Ärge ülehinnake oma keeleoskust! Tõlk tagab parema arusaamise ja annab teile mõtlemisaega.

Ärge edastage ülemäärast infot. Liigne salatsemine ei ole kindlasti kasuks, aga teatud reserveeritus küll. Businessintelligence ehk äriluure on Eestisse juba jõudnud.

Välismaalasi huvitab enamasti ka Eesti majanduse olukord ja päevapoliitika. Olge valmis Eesti olukorra lühianalüüsiks, aga üldistel teemadel on parem rääkida õhtusöögilauas -- mitteformaalses õhkkonnas võib partneri kohta muudki kasulikku teada saada.

Kohtumise järel analüüsige seda kohe. Veenduge, et kõik osalejad said kokkulepitust üheselt aru.

Määrake kohe edasised töökohustused. Et järgmisel kokkusaamisel ei keerleks jutt varem räägitu ümber, jagage edasised ülesanded ja nende täitmise tähtajad.

Mõelge, millistele teie firma töötajatele võiksid kohtumisel saadud teave ja materjalid, kui need ei ole just konfidentsiaalsed, kasulikud olla.

Keskmises ja suuremas ettevõttes võiks ärikohtumise protseduur olla ka kirjalikult fikseeritud.

Elektroonikatööstus pakub tänapäeval tulekahjuandureid, mis reageerivad nii nähtamatule kui nähtavale põlemisel tekkivale gaasile, suudavad avastada leeke ja suitsu ning reageerivad temperatuuri kõrgenemisele.

Sagedamini kasutatavaks tuleanduriks on ioonsuitsuandur. Ta suudab põlemisprodukte «haista» ja avastada tuld isegi enne leekide ja suitsu tekkimist.

Muude ohtude vastu kasutatakse teistsuguseid andureid, kas üksi või koos ioonanduriga. Nende hulka kuuluvad:

- valguse hajumisel põhinev optiline suitsuandur;

- leegiandur;

- tõusutempo kuumaandur, (teatab kui temperatuur tõuseb määratust kiiremini)

- fikseeritud temperatuuri andur (vallandab alarmi, kui on saavutatud teatud temperatuurilävi).

Need on kõik tüüpandurid ja sobivad samasse pesasse. Kui ruumi hakatakse näiteks hiljem kasutama teistel eesmärkidel ja tuleohu iseloom muutub, võib andureid hetkega asendada uuele riskile sobivatega.

Näiteks hospidalides on vajalik üldine ja täielik järelevalve, st iga ruumi peaks valvama üks või mitu andurit. Alarminuppude võrk, mis on hajutatud üle kogu maja, annab võimaluse alarm ka käsitsi hävitada.

Iga andurisüsteemi jaoks on vajalik keskseade. See edastab alarmi eelnevalt kindlaks määratud punktidesse (personal, tuletõrjekomando jne) ja käivitab automaatselt tulekindlad uksed, suitsueemaldussüsteemid, seiskab ventilatsioonisüsteemid jne.

Kus võimalik, käivitab süsteem standardse protseduuri, vältides paanikat.

Tuleohutussüsteem ei piirdu sellega, et valvata tule puhkemise üle. Ta jälgib ka oma tööseisundit. Kui vool katkeb, hakkab tööle autonoomne toitesüsteem. Süsteem avastab iga lühise ning katkestuse süsteemis ja kannab sellest ka ise ette.

Olulise seadmestikuga ruumides, kus tuli väga kiiresti levib ja kuhu seetõttu on ohtlik lasta tuletõrjekomandot, nõutakse automaatsele häiresüsteemile lisaks automaatset kustutussüsteemi.

Et tagada kustutussüsteemi varajast rakendumist, peavad neid süsteeme käivitama suitsuandurid.

Alarm peab alati olema valikuline. Sisealarmi tarvis on eriti sobiv personali piiparisüsteem, sest ta võimaldab edastada asjaosalistele vahetuid ja delikaatseid sõnumeid.

Alarmiedastuseks kasutatakse automaatset telefonisaatjat, mis suunab salvestatud teate tuletõrjekomandole (turvafirmale) ja valitud abonentidele läbi avalike telefoniliinide.

Samal ajal võib juurde lülitada täiendavaid süsteeme, mida võib eemalt juhtida: ventilatsioonisüsteemid, tulekindlad uksed, kustutussüsteemid, suitsuavad jne.

Parim lahendus on planeerida tulekaitse seadmed hoonesse juba projekteerimisel.

Ümberehitamise või remondi korral tuleb ka häiresüsteemi kaasajastada. Võrreldes pakutava ohutusega on automaatse tuleohutusseadme (süsteemi) installeerimine odav.

- tulekahju korral ei saaks levida evakueerimist ohustav ja segav suits;

- sobivad kaasaskantavad tulekustutid oleksid kogu hoones;

- perioodiliselt korraldataks tuletõrjeõppusi kogu personalile;

- oleksid kättesaadavad selged instruktsioonid tulekahju korral rakendatavate meetmete kohta;

- väljapääsuteed (koridorid ja trepikäigud) oleksid hästi viidatud ja vabad.