Kõrgendatud vastutuse lepe nõuab täpsust

Kauba viivitusega kohaletoimetamise eest vedajale nõude esitaja peab eelkõige tõendama, et talle on tekitatud kahju. Vedaja vastutus viivitamise eest on piiratud summaga, mille ta saab kauba vedamise eest. Selline vastutuse rahaline limiteerimine kehtib juhul, kui veolepingu sõlminud pooled ei lepi kirjalikult kokku niinimetatud leppetrahvi suurust kohaletoimetamisega viivitamise eest. CMR-konventsioon võimaldab veolepingu pooltel sõlmida eraldi kokkuleppe, mis näeb ette ka vedaja suuremat rahalist vastutust kui veotasu suurusega limiteeritav vastutus.

Erikokkuleppe puhul on oluline järgida CMR-konventsioonis sätestatud mängureegleid. Praktikas eksitakse tihti suurema vastutuse erikokkuleppe sõlmimisel CMR-konventsiooni reeglite vastu. Seetõttu saab vedaja kauba viivitusega kohaletoimetamisel kokkuleppest mitte kinni pidada. CMR-konventsiooni artikli 26 ebaõnnestunud tõlkimise tõttu tuleneb sellise erikokkuleppe mittekorrektne sõlmimine ilmselt lepingupoolte teadmatusest (kuidas kokkulepet õigesti vormistada ja läbi viia), mitte lepingupoolte hooletust suhtumisest CMR-konventsiooni reeglitesse.

Artikli 26.1 kohaselt peab erikokkuleppe sõlmimisel kõrgema vastutuse peale olema täidetud alljärgnevad tingimused:

- veolepingus lepitakse kokku kauba kohaletoimetamise tähtaeg;

- veolepingusse märgitakse summa suurus, mille järgi tunnistatakse kehtetuks artikli 23.5 järgne vedaja vastutuse rahaline limiit kohaletoimetamisega viivitamise eest (veotasu suurus) ning mille järgi on vedaja samadel alustel vastutav, kuni kokkulepitud summa piires (leppetrahv);

- vedaja nõuab saatjalt eraldi tasu vastutuse suurenemise eest ja saatja tasub vedajale nõutava summa.

Kui saatja ei ole tasunud kokkulepitud lisamakse kõrgendatud vedaja vastutuse eest, siis on vedajal kohaletoimetamisega viivitamisel alust väita, et saatja on rikkunud veolepingu tingimusi, ning hüvitada põhjendatud nõue kuni saadaoleva veotasu suuruseni. Kui vedaja ei esita saatjale eraldi arvet või ei näita esitataval arvel eraldi summat, mida saatja on kohustatud maksma vedaja kõrgendatud vastutuse eest, siis on saatjal võimalik vedaja väidet veolepingu tingimuste rikkumise kohta ümber lükata ja omakorda väita, et makstud veotasu sisaldab makset kõrgendatud vastutuse eest. Ebameeldivaid vaidlusi vedaja ja nõude esitaja vahel saab ära hoida veolepingu ja erikokkuleppe sõlmimisel artikli 26.1 reegleid täpselt järgides.

(Autovedaja vastutusest kohaletoimetamisega viivitamise eest loe ka 10. ja 17. veebruari 1998 Äripäevast).