Lühiuudised

Artikkel

- Uudised
- 17. märts 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lühiuudised
Eesti kommertspankade bilansimaht kasvas veebruaris 2,6%, moodustades rekordilise 41,5722 mld krooni.
Eesti Panga andmeil moodustas pangahoiusete maht veebruari lõpul 21,6096 mld krooni, kasvades kuuga 2,3 protsenti.
Eraettevõtete hoiuste maht moodustas 8,124 mld krooni, kasvades 2,3% ning eraisikute hoiuse maht 7,912 mld krooni, kasvades kuuga 3,1 protsenti.
Pankade laenuportfell moodustas veebruari lõpul 21,6267 miljardit krooni, kahanedes kuuga 0,1%. Laenuportfell kahanes pärast pikka kasvuperioodi.
Eraisikute laenuportfell moodustas 4,1797 mld krooni, suurenedes 0,4% ja eraettevõtete laenuportfell 14,077 mld krooni, suurenedes 2,2 protsenti.
Pankade valduses olevad väärtpaberid moodustasid 8,785 mld krooni, suurenedes kuuga 1,4 protsenti.
Eestis tegutseb 10 kohalikku kommertspanka, üks investeerimispank ning üks välispanga filiaal. BNS
Maailma üks juhtivaid arvuti kõvaketaste tootjaid Western Digital Corporation ja Eesti Pennu Computer Technology sõlmisid lepingu kõvaketaste remonditehase rajamiseks.
«Uue remonditehase rajamine peegeldab Western Digitali tegevusmahu olulist kasvu Ida-Euroopas,» teatas WDE esindaja Paul Carderwood.
Keilas asuv uus tehas hakkab teenindama Eesti, Läti, Leedu ja Vene kliente.
Pennu töötajad saavad koolituse Western Digitali Singapuri tehastes.
Pennu omandas Western Digitali WD Caviar kõvaketaste ainulevitaja õigused Eestis 1994. aastal.
Western Digital teatas, et korporatsiooni strateegia näeb ette tegevusmahu olulist juurdekasvu Kesk- ja Ida-Euroopas.
Western Digital Corporation toodab ja turustab kõvakettaid. Kompanii asutati 1970. aastal. BNS
Tööandjate ja tööstuse keskliit (ETTK) ning suurettevõtjate assotsiatsioon (ESEA) allkirjastasid eile organisatsioonidevahelise koostöölepingu.
Lepingu eesmärk on ühiselt soodustada ja arendada Eesti ettevõtluskeskkonda, tõsta teenuste ja toodete konkurentsivõimet ning säilitada sotsiaalne stabiilsus, ütles ETTK juhatuse esimees Jüri Käo. BNS
Hansapank otsustas eile jätta muutmata laenude baasintressimäärad, sest ei näinud selleks vajadust, ütles Hansapanga korporatiivklientide osakonna direktor Heino Lemsalu.
«See, et mujal baasintressi alandatud on, tähendab, et olukord laenuturul on lahedamaks läinud, kuid ei tähenda tingimata, et klient saab odavamalt laenu võtta,» rääkis Lemsalu. Baasintressi vähenemise kompenseerib tema teatel riskipreemia.
Hansapanga kroonilaenude baasintressimäär on 15,5 protsenti. Ühispanga baasintress on 12 protsenti.
Hoiupanga kroonilaenude baasintress on alates eilsest 14 protsenti. Varem oli Hoiupanga baasintress 15 protsenti. ETA
Eesti Energia peadirektor Gunnar Okk esitleb täna et-tevõtte uut neljaliikmelist juhtkonda ettevõtte haldusnõukogule.
Uuest juhtkonnast on praeguseks kinnitatud ametisse peadirektor Gunnar Okk, arendusdirektor Ilmar Jõgi ning tootmisdirektor Lembit Vali.
Eesti Energia pressiesindaja sõnul esitleb Okk kolmapäeval uue finantsdirektorina Tallinna Sadama senist finantsdirektorit Sandor Liivet.
Ilmar Jõgi on ehitusfirma FCM endine arendusdirektor ning Lembit Vali endine Eesti Energia Lääne Elektrivõrkude direktor. ETA
33 kaabeltelefirmat ühendava liidu liider AS Starman peab valitsuse heakskiidu saanud kaabellevi seaduse eelnõu monopoli soodustavaks.
Eelnõu on Starmani hinnangul vastuolus turumajanduse printsiipide, Euroopa Liidu poliitika ja Eesti rahva tahtega, kirjutab Starmani tegevdirektor Peeter Kern BNSile saadetud teates.
Kern väidab Emori uuringule toetudes, et 62 protsenti elanikest toetab enam kui ühe operaatori tegutsemist ühes piirkonnas, et oleks konkurents ja valikuvõimalus.
Kaabelleviseadust pole Kerni hinnangul vaja, kuna selle valdkonna reguleerimiseks piisab telekommunikatsiooniseadusest. BNS
Eesti turvaettevõtete liit (ETEL) pole rahul valitsuses kaks nädalat tagasi heaks kiidetud turvateenistuse seaduse eelnõuga.
«Kahjuks ei ole seaduseelnõul kõiki neid häid omadusi, mida uuelt seaduselt ootaksime,» ütles ETELi tegevdirektor Veiko Jürisson eile.
Tema sõnul on ETELi osaluseta valminud seaduseelnõus segane juba kontseptuaalne alus, mida seaduseelnõu peaks reguleerima.
«Turvateenistuse seaduse asemel võiks selle eelnõu nimi olla turvateenuste osutamise seadus,» lausus Jürisson.
Nimetus turvateenistus süvendab tegevidirektori sõnul arvamust, et tegu on jõustruktuuridega, seda muljet ei soovi aga ettevõtted ise. Ka jäävad selgusetuks turvafirmade ja tavaliste ettevõtete sisevalveteenistuste erinevused, sõnas ta.
Teiseks ei ole turvaettevõtete liit rahul sellega, et seaduseelnõus jäävad segaseks turvatöötaja mõiste ning tingimused, millele peab turvatöötaja vastama. BNS
Eesti ühinemine Euroopa rahaliiduga (EMU) toimub pärast ühinemist Euroopa Liiduga (EL), ütles rahandusminister Mart Opmann Põhja- ja Baltimaade rahandus- ja majandusministrite konverentsil Kalmaris.
Opmanni sõnul on raske prognoosida, millal Eesti on suuteline ühinema eurotsooniga. «Kindlasti ei toimu see üheaegselt liitumisega ELiga,» ütles Opmann. «Eesti näeb EMU rajamises ja euro kasutusele võtmises ELi senise arengu loogilist jätku.»
Rahandusministri sõnul jääb Eesti krooni seotus Saksa marga suhtes püsima kuni Saksamaa ühinemiseni eurotsooniga. BNS
Riigile kuuluv monopoolne AS Eesti Energia kantakse lähipäevil pärast pikka aega kestnud segadusi dokumentide ümber äriregistrisse.
Eile sõlmisid Eesti Energia juhid notari juures lepingud, mis on vajalikud ettevõtte äriregistrisse kandmiseks.
Eesti Energia pressiesindaja ütles, et viimased takistused Eesti Energia äriregistrisse kandmisel on kõrvaldatud ning nüüd sõltub juba registrist, millal kanne tehakse.
Segadus Eesti ühe suurema ettevõtte äriregistrikandega on kestnud üle poole aasta.
Kuigi Eesti Energia esitas äriregistrile dokumendid õigeaegselt ehk enne mullu 1. septembrit, nõuti lisadokumente, mille esitamiseks on aega märtsi lõpuni. Esitatud paberites oli puudusi, mis tulenesid seaduste ebaõigest tõlgendamisest.
Märtsi alguses kõrvaldas valitsus viimase puuduse, mis seni takistas riigile kuuluva ettevõtte äriregistrisse kandmist, kinnitades Eesti Energia valduses oleva riigivara üleandmise määruse.
Varem samuti Eesti Energia äriregistrikannet takistanud ülikõrge notaritasu on nüüdseks välistatud, kuna riigikogu muutis eelmise aasta lõpus notaritasude seadust, mis pani ülisuurtele tehingutele piirangud peale. BNS
Riigile kuuluva AS Eesti Posti aktsiakapital võib sidejaoskondade aluse maa väärtuse võrra suureneda 80 miljoni kroonini.
Eesti Post tahab aktsiakapitali suurendada muu hulgas parema krediidivõime saavutamiseks, ütles teede- ja sideminister Raivo Vare.
Kuna valitsus pole aga seni kehtestanud ühtset korda, kuidas riigivarasid riigile kuuluvatele ettevõtetele üle anda, palus minister eile mitte arutada enda volitamist maa aktsiakapitaliks vormistamise otsustamiseks.
Vare selgitas, et valitsus otsustab riigivara üleandmise korra lähinädalatel ja siis pole vaja iga üksikjuhtumist eraldi arutada.
Eesti Posti aktsiakapital on praegu 60,7 miljonit krooni ja koosneb vaid vallasvarast, rääkis Vare. Aktsiakapitali tulevane täpne ulatus selgub pärast üle Eesti paiknevate sidejaoskondade all olevate maatükkide hindamist.
Eesti Posti 1996. aasta kasum oli kuus miljonit ja käive 301,2 miljonit krooni.
Mullune kasum oli suurusjärgus 10--11 miljonit krooni, märkis Rohtla.
Täpsed eelmise aasta majandustulemused selguvad aprilli alguses. BNS
Vaivara vallas arutati eile ohtlike jäätmete keskuse rajamist, mille käigus kinnitati lõplikult ehituse detailplaneering ja tehnilise projekti lahendused.
Vaivara vald sobis ehituseks seetõttu kõige enam, et seal on juba eelnevalt rajatud Eesti Elektrijaama baasil õlijääkide ja tahkete jäätmete vastuvõtu- ja käitluskoht ning lähim inimeste eluase asub kolme kilomeetri kaugusel, ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Peeter Sooväli.
Orienteeruvaks ehitusmaksumuseks pakkus Sooväli 100 mln krooni, kuid täpset summat ei avalikustata enne ehitust teostava firma selgumist.
Soovälja sõnul oleks kõnealune projekt suure ehitusfirma aasta töö. ETA
Kinnisvaraarendusfirma OÜ Wicom tutvustas eile Tallinnas asuvate välissaatkondade majandusdiplomaatidele ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste töötajatele projekti «Kodu 2001», mille käigus valmib sajandivahetuseks Kloostrimetsa üle 60 elamu.
Projekti raames rajab OÜ Wicom sajandivahetuseks Kloostrimetsa 61 eramut ja neli ridamaja ligemale 140-le perele. Ligi kaheksa hektari suurusele maa-alale püstitatakse ühtteist tüüpi maju -- eramuid, paarismaju ja ridaelamuid.
Jaanipäevaks saab valmis ehituse esimene järk, Esku tänav. Selle aasta lõpuks valmib ühtekokku 34 maja ja 32 korterit.
Eilne esitlus oli suunatud majandusdiplomaatidele, kellele kohapeal tutvustatakse eri tüüpi maju.
OÜ Wicom on alustanud elamute ja korterite müügilepingute sõlmimist. Praeguseks on iga majatüübiga võimalik kohapeal tutvuda. ETA
Raamatusse «Eesti edukad ettevõtted/Estonian Successful Enterprises 1998» kantakse Eesti edukate ettevõtete konkurssidel osalenud firmad koos põhinäitajatega.
Raamatusse kantakse 1997. a edukalt tegutsenud tööstus-, transpordi-, kaubandus-, ehitus- ja teenindusettevõtted. Selleks et saada raamatusse, peavad ettevõtted osalema konkursil.
Tööstusettevõtete konkursil TOP 50 võivad osaleda kõik ettevõtted, kelle eelmise aasta käive oli vähemalt kümme miljonit krooni, millest kaks kolmandikku moodustab tööstuslik tootmine. ETA
Hetkel kuum