Kuidas Jeltsini käitumine mõjutab Eestit?

24. märts 1998, 00:00

Presidendil on voli määrata ametisse uus valitsus. Kui ta määrab valitsuse, siis ta kujundab ka teatud poliitikat. Tundub, et Jeltsin ei suhtu meisse halvasti. Siis võiks täheldada seda, et tema seisukoht võiks kajastuda ka tulevase valitsuse tegevuses. Igal juhul hakkab tulevane valitsus sõltuma presidendist, mitte riigiduumast. Seega arvan, et suunitlus peaks jääma samaks ja ka suhted võiksid jääda samaks. Niikaua kui valitsus on presidendi voli all, ei tohiks midagi väga hullu tekkida.

Ka läänemaailm avaldab Venemaale tugevat survet. Venemaa tahab ju laenu kogu aeg. Ja võib-olla otsitaksegi valitsust, kes suudaks lääne nõudmistele ka mingisuguse sisemaise katte kujundada. Võib-olla hakkab domineerima seisukoht, et kui me raha tahame, peame natuke võlausaldaja pilli järgi tantsima. Aga võlausaldajate pill peaks meie suhtes olema üsna soodne.

Ei tahaks uskuda, et Venemaal oleks praeguses seisus võimalik reformide mittepooldajatest valitsus kokku panna. Vene majandusringkonnad seda ei lubaks.

Venemaal mõjutavad majandusringkonnad poliitikat oluliselt suuremal määral kui Eestis. See mõju on ühene ja majandusringkondadega kooskõlastamata selliseid samme ei tehta.

Alati, kui on uued mehed, võivad viivitused tekkida, aga ei usu, et need on põhimõttelised. Palju tõsisem probleem on Läti sündmuste mõju Venemaa ettevõtjatele. Meile on Läti sündmuste tõttu mitmed halvad signaalid tulnud. Kahjuks mõjutab see ka Eestit.

Kui, siis ainult paremuse suunas. See käik on tehtud selleks, et lasta T?ernomõrdinil rahulikult valmistuda valimisteks. Venemaal on praegu olukord, kus tuleb teha otsuseid, mis laiadele massidele ei meeldi. Lastakse kamikadzedel, nagu Nemtsov, reforme teha ja jätta T?ernomõrdin negatiivsest imid?ist puutumata, et ta saaks kahe aasta pärast rahulikult tagasi tulla ja olla õiglane isa ja tugev tsaar nagu Jeltsin praegu.

Suhete parandamine Eestiga on üks selliseid ebameeldivaid asju, mida nagu kõik tahaksid, aga mida puhtpopulistlikel kaalutlustel on väga raske teha. Duuma näeks parema meelega sanktsioone.

Sündmused suurriikides mõjutavad nii või teisiti ümberkaudseid riike. Aga ma ei näe Eestile ei positiivses ega negatiivses suunas mingeid muutusi. Minu arusaamise järgi oli puhtalt tegemist Vene sisepoliitilise otsusega. Otsustati ka, et Venemaa reformide kurss ei ole muutumas. Teine otsus oli, et Venemaa reformide poliitika hakkab rohkem tähelepanu pöörama sotsiaalküsimustele. Kui see peaks tõesti juhtuma, on see positiivse alatooniga ka Eesti jaoks.

Ei usu, et Venemaa poliitikas, eriti majanduspoliitikas nüüd väga järsud sammud toimuksid. Pigem vastupidi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 18:18
    Otsi:

    Ava täpsem otsing