Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa metsatööstus ootab investeeringuid
Venemaa saeveskites toodetakse aastas 20 miljonit kuupmeetrit puitu, mis näiteks Soomega võrreldes ületab viimase toodangu kahekordselt. Samas moodustab paberi- ja kartongi tootmine vaid kolmandiku Soome toodangust.
Viimase 20 aasta jooksul ei ole Venemaale rajatud ühtegi uut paberi- või tselluloosivabrikut.
Raiemahud on vähenenud -- Venemaa statistika andmeil 70--80 miljonile kuupmeetrile, mis moodustab vaid 20--30 protsenti kümne aasta tagustest mahtudest.
Sellega peaks aga põhi käes olema. 1997. aasta alguses peatus saematerjali toomise langus ning aasta kogutoodang kujunes varasema aasta tootmismahust suuremaks.
1992. a võrreldes on ligi poole võrra kasvanud toorpuidu väljavedu. Üks suuremaid Venemaa toorpuidu ostjaid on Soome, kes 1996. aastal importis ligi kuus miljonit kuupmeetrit Vene puitu. Teisel kohal on Jaapan, kes importis 5,7 miljonit kuupmeetrit.
Venemaa ettevõtted on aga jätkuvalt rahakriisis, nii mõnigi on tehniliselt juba pankrotis. Samas takistab investeeringuid puudulik seadustik, suured maksud ning bürokraatia. Lisaprobleeme tekitab võimuvõitlus Moskvas.
Ehkki tööjõu maksumuselt on Venemaa konkurentsivõimeline, on puuduseks madal tootlikkus. Ka infrastruktuur on nõrgalt arenenud.
Venemaal asub 60 protsenti maailma okaspuuvarudest.
Kehtiva metsaseaduse järgi võib kodu- või välismaine ettevõte metsa rendile võtta kuni 49 aastaks. Seniajani on pikaajalisi lepinguid siiski vähe sõlmitud, valdav enamik on 1--5aastased kokkulepped.
Kohalikule keskvõimule laekuvad maksutulud peaksid katma metsahoolduse ning -uuenduse kulud. Praktikas on need tööd praegu olulises osas peatunud.
Venemaale investeerinud institutsionaalsetest investoritest on maailmapank käivitanud projektid Habarovskis, Leningradi oblastis ja Krasnojarski lähistel.
Maailmapanga juurde kuuluv rahvusvaheline finantskorporatsioon (IFC) on koos Saksa investoritega toetanud Volga tselluloosi- ja paberitehase renoveerimist. Kokku ulatub laenusumma ligi 75 miljoni dollarini.
ELi Tacis-programmi summadega on finantseeritud metsatööstust Karjalas ning mujal. KL