Aseri ootab stardipauku

Üle kahe ja poole tuhande elanikuga Aseri alevikku läbiv kesktänav (näha ka pealkirja kohal pildil) on palistatud põhjalikult pügatud puudega, mille taga reastuvad üsna ühesugused stalinistlikud elamud.

Üllatavalt paljud majad Aseris on tühjad ja kõikide tundemärkide järgi tühjaks nad jäävadki. Nende majade elanikud kolisid üheksakümnendate aastate alguses Venemaale.

Kesktänav viib otse mäest alla tellisetehase Aseri Tellis ühe tootmishoone juurde, kus möödunud aasta lõpus tootmistegevus lõpetati ning mille ligi 60 töötajat koondati.

Veel hiljaaegu Aseri suurim tööandja on praeguseks tegevust oluliselt koomale tõmmanud. Kunagi 2000 töötajaga ettevõttes tegutseb nüüd kümme korda vähem inimesi.

Nelja aasta jooksul alates Aseri Tellise erastamisest on ettevõtte majandusnäitajad küll paranenud, kuid olulist muutust pole siiski toimunud.

Aseri Tellise tegevjuht Lars- Erik Nyström on pidevalt rääkinud, et õige ehitusbuum pole Eestis veel alanud, mistõttu on telliste turg Eestis niru.

Vene turg, millele Aseri Tellis suuresti orienteeritud võiks olla, on topelttollide tõttu raskesti hõivatav. Euroopas on aga tellisetehaseid niigi, ehkki Aseri Tellise üks ekspordisihtmaa on Suurbritannia.

Seisva tellisetehase vahetusse lähedusse rajati aasta tagasi savist katusekivide tootja Dachkeramika. See on üks neist ettevõtetest, millega asulas suuremad lootused on seotud. Katusekivide tootja annab tööd 50--60 inimesele.

Aseri moodsaim ja kindlasti parima väljanägemisega ettevõte kuulub kahele Saksa perekonnale, kuid ettevõtte tulevikuplaanid pole kohalikele täpselt teada.

Aseri vallavanem Riho Kutsar räägib võrdlemisi ebakindlalt, et tema isiklikult ei oska öelda, kui hästi katusekivitehas töötab, aga päris seisma pole tehast tema sõnul pandud. Kutsar lisab, et firma oli lubanud aprillis suuremat tootmist alustada.

Aprillis tootmise alustamisest kõneleb ka Dachkeramika esindaja Mati Alles. Pikemad kommentaarid jätab ta ettevõtte sakslastest juhtide öelda, neid aga praegu Eestis pole.

Kohapeal selgub, et hoogne katusekivide tootmine juba käib ja tootmishoone ette ladustatud kivide hulk annab mõista, et võimalikud probleemid saavad olla ehk ainult turustamise osas.

Kuusalu vallas Kiius katusematerjali tootva ASi EsStein juht Vambola Juurmann teab rääkida, et Dachkeramika omanikud, kellele kuuluvad sarnased tehased Ida-Saksamaal ja Poolas, peavad koostöö läbirääkimisi Euroopa suurtootjatega.

«Nende edu otsustab see, kuidas nad välisturul müüvad,» lausub Juurmann.

Veel märgib ta, et on kaks võimalust -- kas tulla korraliku reklaamikampaania abil või tulla madalate hindadega. «Eestis püüavad nad ilmselt kasutada seda viimast varianti,» esitab konkurent Aseri katusekivide tootja kohta oma arvamuse.

Seisva tellisetehase taga mere ääres loodab Aseri üsna varsti näha sadamat. See on vallavanem Riho Kutsari suurim plaan praegu.

Sadama alla jääva maa dokumendid on Ida-Viru maavalitsuses, et need seal siis riigilt uuele omanikule ASile Kalotex vormistada.

AS Kalotex kuulub seni rohkem kergetööstusettevõtete omanikuna tuntud, praegu välismaal viibivale endisele kergetööstusministrile Jüri Kraftile.

«Kui maa-asjad lahendatud saavad, siis hakkab sadama-asi edasi liikuma,» usub Kutsar. Et projekt on alles paberite vormistamise staadiumis, ei taha vallavanem sellel teemal pikalt sõna võtta. Selge on aga see, et Aserisse ei tule tavaline, vaid naftasadam.

«Me loodame saada selle kaudu Aserisse töökohti,» ütleb vallavanem.

Aseri kohalikud inimesed üldiselt loodavast sadamast suurt ei tea. Arvatakse, et ehk tuleb mõni jahisadam.

Õmblusettevõtet, millest vallavanem Kutsar kohalikku ettevõtlust tutvustades rääkis, on keeruline leida. Õmblejad töötavad vana poehoone teisel korrusel ning väljast vaadates on üsna raske uskuda, et maja sees midagi toimub.

Siiski on see kümnele Aseri naisele tööd andev firma olemas. Õigupoolest on see Väike-Maarja OÜ Jalakas Tex Aseri filiaal. Vana kauplus saadi kasutusele nullrendiga.

Ajakirjanike silme all valmivad Soome Subaru rallimeeskonna vormiriided. Nii lõiked kui materjal on Soomest, Aseri naised õmblevad riidejupid vormiks kokku.

Suurem osa Eesti õmblusettevõtteid elatub Soome tellimustest. Vaid suuremad saavad lubada millegi oma valmistamist.

Ettevõtte juht ja omanik Aivar Jalakas räägib, et Aserisse tõi ta oma firma soovist suurendada käivet, Väike-Maarjas ei olevat leidunud tööletahtjaid.

Ehkki Aseris on küllalt palju töötuid, on inimesed siingi harjunud riigi toetustega ning tööle meelitada on neid juba raske, räägib Jalakas. Aga väga pessimistlik ta ei ole, vaid tutvustab üsna julgelt laienemisplaane. Autos on tal pakk uusi tellimusi.

Aseri vallavanem plaanib enamiku tühjadest majadest lammutada. Koolimaja ja spordihoone peaksid lähiaastatel korda saama. «Ega see elu siin nii hull pole, nagu mõnele kaugelt paistab,» sõnab Kutsar hüvasti jättes.