Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aseri ootab stardipauku

    Üle kahe ja poole tuhande elanikuga Aseri alevikku läbiv kesktänav (näha ka pealkirja kohal pildil) on palistatud põhjalikult pügatud puudega, mille taga reastuvad üsna ühesugused stalinistlikud elamud.
    Üllatavalt paljud majad Aseris on tühjad ja kõikide tundemärkide järgi tühjaks nad jäävadki. Nende majade elanikud kolisid üheksakümnendate aastate alguses Venemaale.
    Kesktänav viib otse mäest alla tellisetehase Aseri Tellis ühe tootmishoone juurde, kus möödunud aasta lõpus tootmistegevus lõpetati ning mille ligi 60 töötajat koondati.
    Veel hiljaaegu Aseri suurim tööandja on praeguseks tegevust oluliselt koomale tõmmanud. Kunagi 2000 töötajaga ettevõttes tegutseb nüüd kümme korda vähem inimesi.
    Nelja aasta jooksul alates Aseri Tellise erastamisest on ettevõtte majandusnäitajad küll paranenud, kuid olulist muutust pole siiski toimunud.
    Aseri Tellise tegevjuht Lars- Erik Nyström on pidevalt rääkinud, et õige ehitusbuum pole Eestis veel alanud, mistõttu on telliste turg Eestis niru.
    Vene turg, millele Aseri Tellis suuresti orienteeritud võiks olla, on topelttollide tõttu raskesti hõivatav. Euroopas on aga tellisetehaseid niigi, ehkki Aseri Tellise üks ekspordisihtmaa on Suurbritannia.
    Seisva tellisetehase vahetusse lähedusse rajati aasta tagasi savist katusekivide tootja Dachkeramika. See on üks neist ettevõtetest, millega asulas suuremad lootused on seotud. Katusekivide tootja annab tööd 50--60 inimesele.
    Aseri moodsaim ja kindlasti parima väljanägemisega ettevõte kuulub kahele Saksa perekonnale, kuid ettevõtte tulevikuplaanid pole kohalikele täpselt teada.
    Aseri vallavanem Riho Kutsar räägib võrdlemisi ebakindlalt, et tema isiklikult ei oska öelda, kui hästi katusekivitehas töötab, aga päris seisma pole tehast tema sõnul pandud. Kutsar lisab, et firma oli lubanud aprillis suuremat tootmist alustada.
    Aprillis tootmise alustamisest kõneleb ka Dachkeramika esindaja Mati Alles. Pikemad kommentaarid jätab ta ettevõtte sakslastest juhtide öelda, neid aga praegu Eestis pole.
    Kohapeal selgub, et hoogne katusekivide tootmine juba käib ja tootmishoone ette ladustatud kivide hulk annab mõista, et võimalikud probleemid saavad olla ehk ainult turustamise osas.
    Kuusalu vallas Kiius katusematerjali tootva ASi EsStein juht Vambola Juurmann teab rääkida, et Dachkeramika omanikud, kellele kuuluvad sarnased tehased Ida-Saksamaal ja Poolas, peavad koostöö läbirääkimisi Euroopa suurtootjatega.
    «Nende edu otsustab see, kuidas nad välisturul müüvad,» lausub Juurmann.
    Veel märgib ta, et on kaks võimalust -- kas tulla korraliku reklaamikampaania abil või tulla madalate hindadega. «Eestis püüavad nad ilmselt kasutada seda viimast varianti,» esitab konkurent Aseri katusekivide tootja kohta oma arvamuse.
    Seisva tellisetehase taga mere ääres loodab Aseri üsna varsti näha sadamat. See on vallavanem Riho Kutsari suurim plaan praegu.
    Sadama alla jääva maa dokumendid on Ida-Viru maavalitsuses, et need seal siis riigilt uuele omanikule ASile Kalotex vormistada.
    AS Kalotex kuulub seni rohkem kergetööstusettevõtete omanikuna tuntud, praegu välismaal viibivale endisele kergetööstusministrile Jüri Kraftile.
    «Kui maa-asjad lahendatud saavad, siis hakkab sadama-asi edasi liikuma,» usub Kutsar. Et projekt on alles paberite vormistamise staadiumis, ei taha vallavanem sellel teemal pikalt sõna võtta. Selge on aga see, et Aserisse ei tule tavaline, vaid naftasadam.
    «Me loodame saada selle kaudu Aserisse töökohti,» ütleb vallavanem.
    Aseri kohalikud inimesed üldiselt loodavast sadamast suurt ei tea. Arvatakse, et ehk tuleb mõni jahisadam.
    Õmblusettevõtet, millest vallavanem Kutsar kohalikku ettevõtlust tutvustades rääkis, on keeruline leida. Õmblejad töötavad vana poehoone teisel korrusel ning väljast vaadates on üsna raske uskuda, et maja sees midagi toimub.
    Siiski on see kümnele Aseri naisele tööd andev firma olemas. Õigupoolest on see Väike-Maarja OÜ Jalakas Tex Aseri filiaal. Vana kauplus saadi kasutusele nullrendiga.
    Ajakirjanike silme all valmivad Soome Subaru rallimeeskonna vormiriided. Nii lõiked kui materjal on Soomest, Aseri naised õmblevad riidejupid vormiks kokku.
    Suurem osa Eesti õmblusettevõtteid elatub Soome tellimustest. Vaid suuremad saavad lubada millegi oma valmistamist.
    Ettevõtte juht ja omanik Aivar Jalakas räägib, et Aserisse tõi ta oma firma soovist suurendada käivet, Väike-Maarjas ei olevat leidunud tööletahtjaid.
    Ehkki Aseris on küllalt palju töötuid, on inimesed siingi harjunud riigi toetustega ning tööle meelitada on neid juba raske, räägib Jalakas. Aga väga pessimistlik ta ei ole, vaid tutvustab üsna julgelt laienemisplaane. Autos on tal pakk uusi tellimusi.
    Aseri vallavanem plaanib enamiku tühjadest majadest lammutada. Koolimaja ja spordihoone peaksid lähiaastatel korda saama. «Ega see elu siin nii hull pole, nagu mõnele kaugelt paistab,» sõnab Kutsar hüvasti jättes.
  • Hetkel kuum
Vootele Päi: Eesti väike seitsmik võib olla Brüsselis suur kaalukeel
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.