OPECi hädaistung võib siiski toimuda

Möödunud nädalavahetusel üllatas maailma Saudi Araabia, Venezuela ja Mehhiko salajastel läbirääkimistel saavutatud kokkulepe naftatootmise vähendamise osas. Nafta hind kerkis esmaspäeval kahe dollari võrra barrelilt ning mõned analüütikud prognoosisid kolme- kuni viieprotsendilist naftahinna tõusu lähinädalatel. Samas kostis ka kahtlusi, kas kokkulepe on vettpidav. Samuti peaks kokkulepe hõlmama ka naftat eksportivate riikide organisatsiooni (OPEC) mitte kuuluvaid riike. Ka Mehhiko, tänu kellele saadi Venezuela nõusse naftatoodangut vähendama, ei kuulu OPECisse.

Kas naftahinnad on oma madalseisust üle saanud, on esialgu veel raske öelda. Lootustele annab aluse kolmapäeval tulnud uudis OPECi 30. märtsil algava erakorralise istungi kohta. Kui kartelli liikmed saavad tõesti naftatoodangu vähendamise suhtes kokkuleppele, siis võib toornafta hind jääda praegusele tasemele või tõusta veelgi.

Siiski ei ole päris kindel, et toornafta ülepakkumine suudetakse peatada nii lihtsalt. Kartelli mitte kuuluvatest riikidest teatas Venemaa, et ei kavatse oma naftatoodangut vähendada. Saudi Araabias saavutatud kokkuleppe kohaselt peaks meie idanaaber vähendama naftatoodangut 100 000 barreli võrra ööpäevas. Norra, Saudi Araabia järel suuruselt teine naftaeksportija, ei ole veel otsustanud, kas ühineda kokkuleppega või mitte. Ebaselge on ka Iraagist eksporditava nafta kogus. Iraagi suursaadiku ÜRO juures Nizar Hamdooni sõnul riigi kasvab eksport järgmisel kuul 4 miljardi barrelini 180 päeva jooksul. Praegu eksporditakse miljardi barreli võrra vähem, mis teeb ööpäevaseks koguseks umbes 1,3 mln barrelit.

Toornafta hinna langemise järel möödunud nädalal viimase üheksa aasta madalaimale tasemele on investorid muutunud märgatavalt uudisetundlikumaks. Uudistele reageerib turg kiire hinnaliikumisega. Esmaspäevasele kahedollarilisele hinnatõusule järgnesid pooledollariline langus teisipäeval ja sama suur tõus eile ja kolmapäeval. Fundamentaalnäitajatele pööratakse momendil veidi vähem tähelepanu.