Uus leebem relvaseadus

Eesti surub oma sisult ameerikaliku iga mehe relvakandmisõiguse euroopalikku vormi, selgitas üks eelnõu autoritest, siseministeeriumi õigusnõunik Kalju Vainola. Eelnõus asendatakse senise relvaseaduse aluseks olnud Vene Föderatsiooni relvaseaduse põhimõtted Euroopa Liidu normidega.

Eelnõu autorid soovivad loobuda nõudest, mille kohaselt saab relva müüa üksnes relvakaupluse vahendusel. Uue seaduse jõustudes võib relv ilma vahendajata seaduslikult omanikku vahetada, kui üleandmine vormistatakse politseiprefektuuris ametniku juuresolekul.

Relvaseaduse eelnõu taotleb Eestis alalise elamisloaga viibivatele välismaalastele relva omamise õigust ning loobub relvade sundvõõrandamisest.

Vainola sõnul seisab politsei relvahoidlates 4 mln krooni väärtuses sundvõõrandatud relvi, mille eest tuleb omanikele tasuda. Politseil sellist raha ei ole. Uues eelnõus vastutab relva eest omanik. Relvaloast ilmajäänu peab leidma relvale seadusliku ostja, vastasel korral muudab politsei relva omaniku kulul kõlbmatuks.

Ühe tulirelva omamisel ei nõua seadus enam relvakappi, vaid piisab, kui omanik hoiab relva kõrvaliste isikute eest peidetuna. Praegu peab tulirelva soetajal olema politseiametnikule ette näidata rauast relvakapp, milles on eraldi suletav lahter laskemoona hoidmiseks.

Relvamüüjaid, kuid ka jahimehi rõõmustab teade, et kavatsetakse vähendada sileraudse jahipüssi raua pikkuse piirmäära 450 millimeetrini. Praegu kehtiv nn poole meetri nõue muudab tsiviilkäibes ebaseaduslikuks kvaliteetsed Remingtoni pumppüssid, mille mudel 870 jääb paar sentimeetrit poolest meetrist lühemaks.

Relvamüüjad pole rahul kavatsusega loobuda relvakatastrist. Katastri puudumine vähendab Eesti usaldusväärsust rahvusvahelisel relvaturul.

«Meil pole garantiid, et suudame kontrollida, mis riiki toodud relvadest saab. Katastri puudumine võib hakata segama relvade Eestisse sisseostmist,» selgitas relvamüügifirma Citysec tegevdirektor Mark Luts. Iga sissetoodava relva sertifitseerimiseks vajaliku katastri loomist nõuab praegune kord.

Kuna riik pole leidnud ligi 10 mln krooni, mis katastri loomiseks vaja läheb, soovitakse sellest loobuda ning hakata Eesti relvaregistris tunnistama Soomes välja antavat rahvusvahelise tunnustusega relvasertifikaati CIP.

Mark Luts peab põhjendamatuks ja meelevaldseks osa püstolite ja revolvrite liigitamist lahingurelvadeks. Praeguse seaduseelnõu kohaselt saab Eestis eraisikutele keelata vaid Makarovi püstoli ja ka kurikuulsa mõrvarelva TT omamist. Ametnikel on plaanis aga keelatud relvade nimekirja laiendada teiste riikide armeede relvastuses olevate püstolite ja revolvritega.